„Juba siis, kui öeldi, et tuleb stardiks valmis olla, tundsin, kuidas tuul puhub. See hakkas ajudega mängima. Ja jooksu ajal ma tavaliselt ei mõtle midagi, aga seekord mõtlesin, et murrangi läbi tuule,“ rääkis Sai pärast jooksu Eesti ajakirjanikele.
„See on kõige suurem vastutuul, milles olen jooksnud. Nagu paneks vastu seina. Ma ei ole vastutuulejooksja, sellega on alati probleeme tekkinud. Eile vaatasin, et naiste 100 meetris oli taganttuul, täna oli hoopis teisest suunast,“ lisas ta.
Kuna praeguse süsteemi järgi arvestatakse 100 m sprindi eelringides ainult aega, mitte kohta, muutub võistlus kohati loteriiks. Eile oli naiste jooksudes olukord isegi ebavõrdsem, sest esimeses jooksus oli +3,2 m/s taganttuul, teises jooksus startinud Ann Marii Kivikas läbis distantsi tuulevaikuses. Tänases meeste teises jooksus oli vastutuul -2,8 m/s ja kolmandas -1,0.
Birminghami Alexander Stadium on otstest tuultele avatud, nii et „staadionikatla“ efekti ei teki. Meeste esimeses jooksus oli parim aeg 10,51, kohati jäädi isiklikele rekorditele alla poole sekundiga.
„Rooma kuplis, kus tuul on siia-sinna null komadega ja ei mängi rolli, võib sellist asja teha, et ainult aegadega saab edasi. Aga siin on keeruline. Loodame, et 200 meetriks on vaiksem,“ sõnas Sai.
Kui ilmaolud välja jätta, tegi Sai enda hinnangul korraliku jooksu. Kolmandal sammul tekkis küll tõrge, aga muidu oli rütm normaalne.
„Tunne oli hea, polnud midagi hullu. Koht ka, (paberil) oleksin pidanud viimaseks jääma,“ viitas Sai asjaolule, et oma jooksus oli tema isiklik rekord ja hooaja tippmark 10,32 kõige tagasihoidlikum. „Kui tuul maha võtta, oli isikliku rekordi laadne jooks.“
Oma jooksus edestas Sai kahte konkurenti ja kolme stardi peale oli ta 24 mehe seas 19. Õhtustesse poolfinaalidesse pääsesid 12 kiiremat, piiriks oli 10,57.
Sai teeb kaasa ka 200 meetri jooksus, kus tal on edasipääsuvõimalused pisut paremad. Selle distantsi eelring peetakse neljapäeval.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?SaadaKommenteeriLoe kommentaare (1)