Omaani looduskaitseala lähistel madalikule sõitnud Vene varilaevastiku tankerist lekkivast toornaftast on tekkinud peaaegu 400 ruutkilomeetri suurune naftalaik, teatas riigi valitsus esmaspäeval.
Kameruni lipu all sõitvast ja Venemaa varilaevastikku kuuluvast tankerist lekib alates juuli lõpust Omaani ranniku lähedasel merekaitsealal naftat.
Omaani riiklik uudisteagentuur teatel alustasid ametivõimud laiaulatuslikku operatsiooni laeva Caroline Bezengi turvamiseks ning mereloodusele ja laevaliiklusele avalduva mõju leevendamiseks.
Uudisteagentuuri AFP teatel seisis tanker Al-Qibliyyah’ saare lähedal madalikul üle kuu aja ning 6. juunil toimusid seal plahvatused. Laevade jälgimisportaali Marine Traffic viimane asukohasignaal piirkonnast pärineb 11. juunist.
Ükski osapool ei ole vahejuhtumi eest vastutust võtnud.
Keskkonnaorganisatsiooni Greenpeace hinnangul vedas laev 800 000 barrelit naftat, mis on nädalate jooksul merekaitsealale lekkinud.
Omaani keskkonnaamet teatas riigimeedia vahendusel, et naftalaik ulatub Hallaniyati saartest mandri ranniku suunas ja katab nüüdseks 390 ruutkilomeetri suurust ala.
Ka Reutersi satelliidipiltidest selgus, et madalikule sõitnud 274-meetrisest tankerist pärinev reostus jätkas laienemist.
Greenpeace’i andmetel suurenes reostunud ala 4. augustiks juba 600 ruutkilomeetrini.
“See on märkimisväärne kasv, mis viitab laeva seisukorra halvenemisele,” märkis Saksamaa Greenpeace’i keskkonnakatastroofide ekspert Nina Noelle.
“Merikilpkonnad kasutavad saare randu pesitsemiseks ja munemiseks, samuti on saared paljudele merelindudele kriitilise tähtsusega pesitsusalaks. Ümbritsevates vetes elab ka haruldane Araabia mere küürvaal,” hoiatas Greenpeace’i kampaaniakorraldaja Hanen Keskes.
Omaani keskkonnaameti juht Abdullah bin Ali Al-Omari teatas 9. augustil telekanalile Oman TV News, et käivitati riiklik naftareostuse tõrje plaan. Kahjude leevendamiseks suletakse lekkeavasid, üritatakse laeva tasakaalustada ning tehakse sukeldumistöid, et kontrollida veealuste mahutite terviklikkust.
Laevade jälgimisandmete kohaselt võttis Caroline Bezengi aprillis Venemaa Musta mere sadamas Novorossiiskis laadungi peale ning läbis mai lõpus Suessi kanali.
2001. aastal valminud alus kuulub Venemaa kasutatavasse niinimetatud varilaevastikku, mis koosneb vanematest naftatankeritest. Sellistel laevadel puudub lääneriikide kindlustuskaitse ning tegelike omanike varjamiseks sõidavad nad eri riikide lippude all.
Avalike laevandusandmebaaside järgi sõitis laev Kameruni lipu all, kuid kuulus nende 39 aluse hulka, mis juunis Kameruni laevaregistrist kustutati.
Euroopa Liit, Ukraina, Ühendkuningriik, Kanada ja Šveits on kehtestanud alusele sanktsioonid.
Ettevõtte LSEG andmetel on tankeri registreeritud omanik Rentoor Shipmanagement Ltd ja haldaja Villar Shipmanagement Ltd – Reuters märkis, et need firmad asuvad tõenäoliselt Hiinas.
Euroopa riigid on viimastel kuudel sagendanud varilaevastiku aluste kontrollimist ja peatamist, kusjuures oluliseks ajendiks on keskkonnakaalutlused.
Varilaevastik koosneb ligi 1400 ohtlikult vanast, kindlustamata ja kolmandate riikide laevast, mis aitavad Venemaal lääneriikide sanktsioonidest mööda hiilida.
Ka Rootsi rannikuvalve hoiatas, et alused ohustavad nii keskkonda kui ka teisi merel liiklejaid.
Euroopa Liit laiendas juulis ka oma mereväeoperatsiooni Atalanta ulatust, et pidada India ookeanis kinni varilaevastiku laevu.