Air Baltic plaanib päästeplaaniga muuta äri stabiilsemaks ja vähendada hooajalisusest tulenevaid riske, suurendades iga-aastast tulusust 45 miljoni euro võrra.
Suurem osa sellest peaks tulema tegevuskulude vähenemisest, kuid osa ka täiendavatest tuludest.
Finantsprognoos
Uuendatud äriplaani kohaselt loodab ettevõte kasvatada käibe 2027. aastaks ligikaudu 800 miljoni euroni. 2029. aastaks peaks käive ulatuma umbes 900 miljoni euroni ning 2031. aastaks miljardi euroni.
Ettevõtte EBITDAR ehk tegevustulemus enne intresse, makse, amortisatsiooni ja rendikulusid peaks samuti suurenema. Prognoosi järgi kasvab see 2027. aastaks 192 miljoni euroni, 2029. aastaks 243 miljoni euroni ning 2031. aastaks 300 miljoni euroni. See tähendaks 25–29-protsendilist kasumimarginaali.
Air Balticu hinnangul peaks ettevõtte finantsseis järgmiste aastate jooksul järk-järgult tugevnema. Sellele peaksid kaasa aitama nii tegevuse tõhustamine kui ka kavandatav rekapitaliseerimine.
Üheks oluliseks näitajaks on netovõla ja EBITDARi suhe, mis näitab, kui suur on ettevõtte võlakoormus võrreldes selle teenimisvõimega. Mida madalam näitaja, seda tugevam on ettevõtte finantsseis. Kui 2026. aasta lõpus peaks see suhtarv pärast rekapitaliseerimist olema ligikaudu 4,8, siis 2029. aasta lõpuks loodetakse seda vähendada 2,4ni ning 2031. aasta lõpuks 1,6ni.
Ettevõte rõhutab siiski, et tegemist on prognoosidega, mis põhinevad praegustel ootustel ja eeldustel. Tegelikke tulemusi võivad mõjutada mitmed tegurid, näiteks kütusehinnad, valuutakursside muutused, inflatsioon, reisinõudluse areng, tarneahelate häired ning äriplaani elluviimise edukus.