Ilmselt on igaüks märganud, et osa inimesi on tegusad pigem hommikul, samas kui teised tunnevad end kõige paremini just hilistel õhtutundidel. Soomes läbiviidud pikaajaline uuring näitas nüüd, et geneetiliselt määratud aktiivsusmustrid on meestel otseselt seotud haridus- ja palgalõhega.
Üldiselt kipuvad mehed olema nn öökulli eluviisiga, samas kui naised on pigem hommikuinimesed ehk nn lõokesed. Teadlaste sõnul mõjutavad ööpäevaseid aktiivsusmustreid ehk kronotüüpi nii geneetiline taust kui ka keskkond. Meeste öökullilist eluviisi saab vähemalt osaliselt seletada testosterooni tasemega. Samas võivad kokkupuude päevavalgusega, perekondlikud kohustused ja töögraafikud ärkvelolekuaega oluliselt mõjutada ning muutuda geneetiliselt määratud kronotüübist tähtsamaks.
Hiljutisse uuringusse kaasasid uurijad ligi 20 000 tööealist soomlast, kelle kohta koguti andmeid aastatel 1992–2017. Teadlased, eesotsas Aaro Hazakiga Tallinna Tehnikaülikoolist, analüüsisid nii küsitlusi, registriandmeid kui ka geneetilisi teste. Erinevate statistiliste mudelite abil uurisid nad, kuidas geneetiline kronotüüp mõjutab päevast aktiivsust ja majanduslikku toimetulekut.
Tulemused näitasid, et geneetiline eelsoodumus õhtuseks eluviisiks oli meestel seotud kõrgema hariduse, kuid madalama palgaga. See viitab sellele, et kronotüübi omadusi hinnatakse haridussüsteemis ja tööturul erinevalt. Suundumus ilmnes alles alates 2000. aastatest, mis langeb kokku kasvava sissetulekute ebavõrdsuse ja eeskätt teadmispõhise majanduse arenguga Soomes.
Samad inimese kronotüüpi mõjutavad geenid võivad mängida rolli ka muude tunnuste – näiteks vaimsete võimete – kujundamisel. See võib osaliselt seletada, miks paindlikuma ajakavaga ja iseseisvat õppimist soosiv haridussüsteem toetab õhtutüüpi meeste õpinguid. Samas ei sobi varahommikul algav tööpäev nn öökullidele kuigi hästi, mistõttu võivad nad olla tööturul vähem edukad.
Naistel sellist seost geneetilise kronotüübi ja majandusliku seisu vahel teadlased ei leidnud. Nende hinnangul võivad selle taga olla sotsiaalsed rollid ja ootused, näiteks laste eest hoolitsemine, mis kipuvad geneetiliselt määratud kronotüüpi varjutama.
Töörühm järeldab, et kronotüüpi võiks tunnistada osaliselt bioloogiliselt määratud tunnusena ning sellega võiks ühiskonnas rohkem arvestada. Nii võiksid paindlikumad tööajad, hilisem koolipäeva algus ja unehügieeni toetavad poliitikad aidata vähendada kroonilist unepuudust ja majanduslikku ebavõrdsust.
Uuring ilmus ajakirjas Sleep Medicine.