On tõsi, et Eestis on toimetulekupiir väga madal ja vaja on leida selle arvutamiseks parem viis. Tõenäoliselt on uuringu soovitus toimetulekupiir praeguselt 220-lt eurolt 300 euro kanti põhjendatud. Iseküsimus, kust selleks riigieelarves raha leida.
Arvutati välja ka uued tarbimiskaalud toimetulekutoetuse arvutamiseks. Paraku viiks uute kaalude rakendamine selleni, et lastega leibkondade toetused langeksid märkimisväärselt – ja mida rohkem peres lapsi, seda suurem oleks langus. Kolmelapselise pere puhul lausa 400 eurot. Peamiselt võidaksid uuest metoodikast üheliikmelised leibkonnad, kelle toimetulekutoetus tõuseks 220 eurolt 300le.
Muutus tuleneb sellest, et uued kaalud hindavad leibkonnaliikmete kulusid senisest erinevalt. Praeguse süsteemi järgi on leibkonna esimese liikme kaaluks 1, iga järgmise täiskasvanud liikme kaal on veidi väiksem (0,8) ja lapse kaal suurem – 1,2. See tähendab et laste toimetulekuvajadusi hinnatakse praeguse süsteemi puhul täiskasvanu omadest kõrgemaks.
Uuring aga jõudis järeldusele, et nii laste kui ka lisanduvate täiskasvanud leibkonnaliikmete kulud on seni arvatust palju madalamad – täiskasvanu puhul poole võrra (0,8 asemel 0,4) ja lapse puhul lausa kolm korda (1,2 asemel 0,4). Teiste sõnadega, uuring leiab, et lastega leibkondade toetus on olnud liiga kõrge ja neil on võimalik ka vähemaga hakkama saada.
Tuleb lisada, et sama uuringu kohaselt moodustavad lastega leibkondadesse kuuluvad inimesed toetuse saajatest 61 protsenti. Seega halvendaks uue metoodika rakendamine kaaluka enamiku toetusesaajate majanduslikku toimetulekut.
Saatuse iroonia on veel selles, et uue süsteemi rakendamisel suureneks koormus riigieelarvele vähemalt veerandi võrra – 38,6 miljonilt 48,7 miljonini. Kulude kasv tuleneb sellest, et toimetulekupiiri tõstmisel kasvab üheliikmeliste leibkondade toetus. Niisiis võtaks uus süsteem lastega leibkondadelt ja annaks üksikutele, aga raha oleks veel juurdegi vaja.