Endine Eesti ja Nõukogude Liidu suusakoondise liige Uno Leist rääkis “Pealtnägija” dokumentaalfilmis “Mati Alaver – valgusest varju”, et Alaver rääkis talle 1970. aastate lõpus ise, et tarvitas võistluste ajal anaboolseid steroide.
Leist, kes oli Nõukogude Liidus üks esimesi uisusammu kasutajaid, meenutas dokumentaalfilmis mitmeid seiku.
“Ühel võistlusel nägin ise pealt teatevõistluses – tüdruk lõpetab sõidu ära, läheb kuuse alla oksendama ja oksendab pihutäie peaaegu kollaseid tablette välja. Ja siis ma küsisin sealt ühe nende koondise liikme käest, et mis see… Ma sain aru, et see on B15 vitamiin. Miks sellises koguses sisse süüa? Ja ta ütles, et aga meil treener ütleb, et sellest on kasu,” meenutas Leist üht vahejuhtumit 1970. aastatest. See oli küll lubatud vitamiin, aga seda tarvitati erakordselt rumalalt? “Täpselt! Minu jaoks oli see rumal käik,” sõnas Leist.
1976 lõpetas Alaver Tartu Riikliku Ülikooli kehakultuuriteaduskonna, aga jätkas stuudiumi kõrvalt võistlemisega. 1977. aastal võitis ta Eesti meistrivõistlustel 50 km sõidus hõbeda. “1977. aastal esimest korda, kui ta pilti tuli Eesti meistrivõistluste 50 kilomeetris, siis mul õnnestus startida minut või kaks minutit tema taga. Ja ma püüdsin ta kolm-neli kilomeetrit enne lõppu kinni ja treener ütles, et võta käik maha, et see on teine koht sul seal ees,” rääkis Leist. “Ja ta sikutas finišini mul järgi ja sellega tegi omale hõbemedali ära.”
“Matiga oli üks imelik seik mul see, kui ta sai selle hõbemedali, järgmisel aastal olin ühe teise Eesti poisiga Liidu karikavõistlustel Bakurjanis. Eesti koondis – kas oli noortekoondis – tuli millegipärast sinnasamasse treenima,” jutustas Leist. “Läksin õhtul külla neile, võtsin ühe Kindzmarauli pudeli kaasa, see oli kvaliteetvein grusiinlastele. Läksin siis poiste juurde külla ja siis Mati – kas oli siis üleolevas tujus või – tuli mulle selgitama, et kuule, Unn, tead, miks ma selle teise koha sain? Et ma kasutasin metüülstereooni või mis seal oli sellel ajal see nimetus – kaks pakki tablettidena anaboolikut. Et sõin need sisse ja näed, kus oli medal käes.”
Need on siis anaboolsed steroidid? “Jah, see oli nagu selle aja tabletikujul anaboolsed steroidid. Aga ma ei tea, kui palju seal tõtt tal oli, võib-olla tahtis ka ärbelda,” lisas Leist.
Nõukogude Liidu koondise stipendiaat ja üheksakordne Eesti meister Uno Leist möönas ühelt poolt, et doping oli toona levinud, kuid puudutas tema sõnul siiski pigem kitsast tipptegijate ringi kas või selle pärast, et preparaadid olid raudse eesriide taga defitsiit. “See tähendab seda, kes olid ikka suured võistkonnad. Nendel käis kindlasti keelatud asi läbi, aga kes olid väikesed, need kasutada ei saanud,” väitis Leist.
Kui 2011. aastal andis Andrus Veerpalu positiivse dopinguproovi, oli see Leisti jaoks kinnitus, et ta ei kujutanud omal ajal asju ette. “See ei olnud minu jaoks šokk, vaid minu jaoks oli see, et mu mõtted olid õigel teel. Mul oma abikaasa ütles sellele, et ma arvasin, et sa räägid siin neid asju kadedusest, et sul ei õnnestunud see. Et aga ikka seal oli midagi. Ma ütlesin, et paraku oli, jah,” nentis Leist.
Alaver ise ei ole ühtegi filmis kõlavat väidet kommenteerinud.
* * *
“Pealtnägija” dokumentaal “Mati Alaver – valgusest varju” esilinastub ETV-s 22. ja 29. oktoobril kell 20.05, lisaks saab seda vaadata ka ERR-i spordiportaalist ja Jupiterist.
Autor-stsenarist Mihkel Kärmas, režissöörid Raivo Maripuu, Vladlen Pobjaržin, toimetajad Kristjan Pihl, Taavi Eilat, Maarja Värv, Merilin Pärli, Uljana Kuzmina, produtsent Piret Priisaar.