Kiiev taotleb liitlastelt sadu õhutõrjerakette, kuid uus toodang valmib liiga hilja. Sõda Iraaniga on ammendanud USA varusid ning mitmed Ukraina peamised Euroopa toetajad tõdevad, et neil endil on jäänud ladudesse vähe rakette, mida ilma enda kaitsevõimet ohtu seadmata ära anda.
Ukraina endine kaitseminister Mõhhailo Fedorov rõhutas eelmisel nädalal, et Venemaa ründab Ukrainat rohkemate rakettidega kui end kaitsev riik saab oma liitlastelt.
Juulis suutis Ukraina õhutõrje 195 Venemaa ballistilisest raketist alla lasta vaid 29, kusjuures 40 raketti ei tabanud sihtmärki, teatas Ukraina kaitseministeerium.
Saksamaa on juba varustanud Ukrainat Patrioti süsteemide ja rakettidega. Nüüd aga peab Berliin leidma tasakaalu Kiievi üha pakilisemate vajaduste ning miinimumvarude vahel, mis on vajalikud Saksamaa kaitsmiseks ja NATO kohustuste täitmiseks.
Ka teised Euroopa riigid kaaluvad, kas hoida õhutõrjeraketid endale või anda need Ukrainale.
“Oleme siinkohal tõesti jõudmas oma piirideni,” ütles Saksamaa kaitseministeeriumi kõrge ametnik brigaadikindral Jürgen Schrödl Berliinis toimunud paneelarutelul vahetult pärast eelmisel kuul Ankaras toimunud NATO tippkohtumist. “Peame tagama ka iseenda kaitse.”
Berliin ja teised Põhja-Euroopa pealinnad on kutsunud oma ametikaaslasi mujal Euroopas üles uurima, millist sõjatehnikat ja rahalist toetust on võimalik veel loovutada. “Arvan, et pikemas plaanis ei ole see Euroopa jaoks jätkusuutlik,” ütles Norra kaitseminister Tore O. Sandvik. “Kõik Euroopa riigid peavad rohkem panustama.”
See üleskutse avaldab survet riikidele, kellel on Patrioti rakettide varusid, nagu Poolale, Hispaaniale ja Kreekale. Puudujääk puudutab eelkõige PAC-3 ja PAC-2 rakette, mis on ühed vähesed tõhusad relvad Ukraina arsenalis Venemaa ballistiliste relvade vastu.
Droonide ja tiibrakettide vastu saab Ukraina kasutada teisi, sageli odavamaid õhutõrjesüsteeme. Riik arendab kodumaist Freyja õhutõrjeraketti, kuid ballistiliste rakettide vastane süsteem vajab enne täiemahulist kasutuselevõttu veel investeeringuid, inseneritööd ja katsetamist.
Kuni Freyja valmimiseni vajab Ukraina Venemaa ballistilistele rakettidele kohest vastumeedet.
“Üks prioriteetseid suundi on Patriot — PAC-3 või PAC-2,” ütles Ukraina presidendi kantselei juhi nõunik Mõhhailo Podoljak. “Esimene [lahendus] on PAC-3 ja PAC-2 tõrjerakettide ostmine või ladudest saamine.”
Takistused Washingtonis
Kuna Kiiev sõltub Patrioti süsteemidest, on suhe USA president Donald Trumpiga Ukraina jaoks elutähtsa tähtsusega. Enamik PAC-3 tõrjerakette toodetakse Ühendriikides, mistõttu sõltuvad nende müük ja tootmislepingud Valge Maja otsustest.
Eelmisel kuul toimunud Ukraina president Volodõmõr Zelenski kohtumisel Trumpiga olid peateemaks Patriot-tõrjeraketid, kinnitas kõnelustega kursis olev kõrge ametnik.
Trump andis Ankara tippkohtumisel lootust, öeldes, et Ukrainal lubatakse toota Patrioti rakette litsentsi alusel. See samm võiks lõpuks vähendada Kiievi sõltuvust Ameerika tarnetest.
USA suursaadik NATO juures Matthew Whitaker rõhutas, et tootmine ei lahenda kohest puudujääki. “Pikaajalist tootmislepingut ei sõlmita enne käesolevat talve,” ütles ta kanalile Fox Business, lisades, et esimeste rakettide tootmine võtab veelgi kauem aega.
Nüüd aga on Trump oma sõnadest taganenud. “Me ei ole selles kokku leppinud. Me arutame seda. Kuid sellist tehnoloogiat on raske käest anda,” sõnas Trump möödunud nädalal.
Pärast Reutersi raportit, mis teatas, et USA raketivarud ammendati peaaegu täielikult sõjas Iraaniga, hakkas Trump keskenduma USA varude taastamisele.
Kui Trumpilt küsiti Zelenski palvete kohta saada rohkem Patriot-rakette, vastas ta: “Ka meie tahame rakette.”
Ukraina on sõlminud lepingu ka Saksamaal toodetavate PAC-2 tõrjerakettide saamiseks, kuid tõenäoliselt ei jõua need kohale enne järgmist aastat.
Tõrjerakettide nappuse tõttu plaanib Kiiev nüüd Venemaa laskeseadmeid jõulisemalt rünnata. “Venelased peavad mõistma, et mõni minut pärast lasku peab kogu raketi välja tulistanud meeskond meie ballistilise raketi läbi hukkuma,” ütles Fedorov.
Euroopa ebaühtlane panus
Koorem langeb Euroopale, kus liitlased otsivad taas arsenalidest tõrjerakette, mis jõuaksid Ukrainasse enne talve.
Saksamaa andis oma sõjaväe varudest kolm Patrioti süsteemi ja hankis hiljem lepingu alusel veel kaks, mille kohaselt pidi USA Bundeswehri varusid täiendama. Holland pani kokku veel ühe tervikliku süsteemi komponendid, sealhulgas viis laskeseadet, radari ja raketid.
Kuna varud on praeguseks kokku kuivanud, seisavad valitsused silmitsi omaenda piirangutega.
Varssavi kinnitas juulis, et loovutas NATO peasekretäri Mark Rutte ja USA kõrgemate väejuhtide palvel mitu PAC-3 tõrjeraketti. Poola väljaande Defence24 teatel anti üle vaid viis raketti.
Isegi selline kogus tekitas Poolas poliitilise vastureaktsiooni. Opositsioonisaadikud süüdistasid valitsust riigikaitse nõrgestamises ajal, mil Venemaa raketid ja droonid on korduvalt üle piiri lennanud.
Venemaale lähemal asuvad riigid on üha vähem altid olemasolevaid Patriot-süsteeme loovutama, kuna peavad õhutõrjet juba niigi ebapiisavaks, märkis anonüümne Euroopa diplomaat.
See suunab tähelepanu Lõuna-Euroopa riikidele, kes on Ukrainat toetanud vähem kui Saksamaa ja mitmed Põhja-Euroopa riigid.
Hispaania peaminister Pedro Sánchez kinnitas 2024. aastal, et Madrid saadab Ukrainale rakette, kuid valitsus pole nende tüüpi ega kogust avaldanud.
Hispaania kaitseministeerium ei vastanud Politico küsimusele, kas neilt on viimasel ajal palutud rohkem tõrjerakette või kas kaalutakse uut tarnet.
Kreeka ei ole teatanud ühestki Patriot-süsteemi tarnest Ukrainale. Kreeka meedia teatas juulis, et Ukraina palus Ateenalt lausa 200 vanemat PAC-2 tõrjeraketti.
Euroopa arsenalide avamine
See pole esimene kord, kui Euroopa liitlased peavad oma piiratud varudest Patrioti rakettide tarneid kokku klapitama.
Veebruaris toimunud kohtumisel käis Fedorov enda sõnul koos Ruttega läbi nimekirja Euroopa liitlaste valduses olevatest tõrjerakettidest, paludes valitsustelt kõike, mida oli võimalik loovutada.
“Hea Poola kaitseminister, kas te saate meile anda viis tükki?” meenutas Fedorov selle nädala intervjuus.
Berliin pakkus omalt poolt lisa. “Kui te saate kõigilt riikidelt kokku 20, siis mina annan teile veel viis lisaks,” tsiteeris Fedorov Saksamaa kaitseministri Boris Pistoriuse sõnu. “Selline oli pingutus, mille pidime läbi tegema, et saada rohkem kui 20 raketti. Ja see on raske ülesanne.”
Kiiev jätkab liitlastega taolisi läbirääkimisi.
“Loomulikult teevad Ukraina diplomaadid koostööd Hispaania, Kreeka ja kõigi teistega maailmas, kellel on PAC-rakette,” sõnas kõnelustega kursis olev kõrge ametnik. “Kõik sõltub USA-st ja poliitilise tahte puudumine aitamiseks mõjutab ka kõiki teisi.”
“Ameerika administratsioon oleks saanud aidata, kuid nad ei tee seda. Selle tulemusena on ka kõigi teistega raske olnud,” lisas ametnik.
Kiievi jaoks kulgevad vaidlused liitlaste varude üle ajaga võidu jooksmise tähe all. Lähis-Idas kasvab nõudlus PAC-3 tõrjerakettide järele hüppeliselt, Pentagon täiendab oma varusid ning paljud Euroopa riigid muretsevad, kas nad suudavad tulevast Venemaa rünnakut tõrjuda.
Ka Ukraina välisminister Andrii Sõbiha tunnistas, et Ukrainal on raskusi vabade rakettide ostmise, vahetamise või hankimisega.
“Me sõna otseses mõttes võitleme iga raketi eest,” ütles Sõbiha.