Saksamaa valitsuskabinet peaks kolmapäeval hääletama reformi üle, millega kavatsetakse anda riigi välisluureteenistusele (BND) ja sisejulgeoleku eest vastutavale ametile (BfV) senisest märksa ulatuslikumad volitused ohtude aktiivseks tõkestamiseks, mitte üksnes nende jälgimiseks.
Siseminister Alexander Dobrindti kavandatavate reformide kohaselt ei piirduks Saksamaa sisejulgeolekut tagava põhiseaduse kaitse ameti (Bundesamt für Verfassungsschutz, BfV) tegevus enam peamiselt luureandmete kogumise, jälgimise ja ohtude hindamisega. Selle asemel saaks amet õiguse korraldada aktiivseid operatsioone äärmuslaste võrgustike ja vaenulike välisjõudude vastu, teatas väljaanne Bild.
Laiendatud volitused hõlmaksid äärmuslaste ja välisriikide operatsioonide häirimist, sihitud andmevoogude mõjutamist, nuhkvara kasutamist digitaalseks jälgimiseks ja võrgustikesse tungimiseks ning isegi ründeoperatsioonide korraldamist välismaal paikneva küberinfrastruktuuri vastu. Eelnõu kohaselt saaks BfV õiguse paigaldada eraisikute eluruumidesse oma andureid ning kasutada info kogumiseks ka juba olemasolevaid seadmeid, näiteks elaniku nutikõlarit.
Reform tähendaks Saksamaa julgeolekupoliitikas olulist muutust, viies BfV senisest peamiselt luureinfo kogumisele keskendunud organisatsioonist aktiivsemaks teenistuseks, mis suudaks vaenulikke operatsioone otseselt häirida ja tõkestada.
Samm astutakse ajal, mil Saksamaa seisab silmitsi üha keerukama julgeolekukeskkonnaga, kuhu kuuluvad Venemaa spionaaži- ja sabotaaživõrgustikud, küberrünnakud ning laiemad hübriidohud.
Väljaanne EurActiv.com kirjutas, et kui praegune, Friedrich Merzi juhitud valitsus eelmisel aastal ametisse asus, oli Saksamaa luurevõimekuse tugevdamine juba üks selle olulisi julgeolekureformi lubadusi. Eesmärk oli anda riigi luureasutustele praegusest oluliselt rohkem volitusi.
Seda peetakse vajalikuks muutunud julgeolekukeskkonna tõttu pärast Venemaa täiemahulise sõja algust Ukraina vastu 2022. aastal ning Saksamaad üha agressiivsemalt ohustavate hübriidohtude tõttu.
Reformi kiirendasid ka küsimused selle kohta, kas tihe koostöö USA luurekogukonnaga saab jätkuda president Donald Trumpi administratsiooni ajal. Euractiviga rääkinud Saksamaa ametnike sõnul ei ole luurekoostööle seni siiski piiranguid kehtestatud ning USA Luure Keskagentuuri (CIA) direktorit John Ratcliffe’i hindavad tema Saksa kolleegid kõrgelt.
Sellest hoolimata püsib üks pikaajaline probleem. Võrreldes teiste riikide luureasutustega on Saksamaa luureteenistustel endiselt märksa vähem volitusi. Kuigi nende analüüsivõimekust hinnatakse kõrgelt, sõltuvad Saksa ametkonnad luureinfo hankimisel sageli välispartneritest. See kehtib eriti lähenevate terrorirünnakute hoiatuste puhul, mis pärinevad peaaegu alati välisriikide luureteenistustelt ning aitavad rünnakuid ära hoida.
Saksa välisluureteenistuse (Bundesnachrichtendienst, BND) seaduse ulatuslik ümbertegemine suurendaks enam kui kaks korda nende sätete ehk üksikute reeglite arvu, mis määravad kindlaks teenistuse volitused. Osaliselt on see vajalik seetõttu, et BND-le kavatsetakse anda märksa ulatuslikumad õigused strateegiliseks signaalluureks, märkis EurActiv.
Eelnõu lubab sõnaselgelt ka operatiivmeetmeid. BND töötajatel lubataks osaleda senisest oluliselt aktiivsemates operatsioonides, sealhulgas relvatootmise saboteerimises, kui see on vajalik konkreetse ohu kõrvaldamiseks. Samuti saaks BND suurema vabaduse tegutseda ennetavalt küberruumis.
Üks oluline muudatus puudutab järelevalvet luureasutuste tegevuse üle. Jälitusmeetmed, millele on praegu vaja G10 komisjoni heakskiitu, läheksid tulevikus sõltumatu kontrollinõukogu vastutusalasse. G10 komisjon, mille liikmed valib Bundestag, kontrollib taotlusi, millega luureasutused soovivad rikkuda kirjavahetuse, posti ja telekommunikatsiooni saladust.
Sõltumatu kontrollinõukogu loodi 2021. aastal ning selle liikmed on Saksamaa Liitvabariigi kõrgeima üldkohtu või föderaalse halduskohtu endised kohtunikud.
Kui valitsuskabinet reformi heaks kiidab, peavad seaduse vastu võtma veel Saksa parlamendi ülem- ja alamkoda Bundesrat ja Bundestag. Reform võiks jõustuda 2027. aastal.