Ameerika föderaalreserv alustas eelmisel nädalal intresside langetamisega kuigi inflatsioon on endiselt kolme protsendi peal. See aga võib olla löök keskpanga usaldusväärsusele, sest otsusele eelnes tugev surve Valge maja poolt.
USA föderaalreservi juht Jerome Powell tegi eelmisel nädalal teatavaks uudise, mida juba pikemat aega oodati.
“Mu kolleegid ja mina oleme ühemõtteliselt keskendunud meie kahemandaadilise eesmärgi saavutamisele: ameeriklaste täistööhõive ja stabiilne hinnakasv. Kuigi töötus jääb madalale, on see tõusnud. Töökohtade arvu kasv on aeglustunud ning töötuse kasvu riskid on kasvanud. Samal ajal on inflatsioon hiljuti kiirenenud ning jääb mõneti kõrgemale tasemele. Meie eesmärkide toetamiseks ja riskide tasakaalu muutumise pärast on Föderaalne Avatud Turu Komitee otsustanud langetada meie intressimäära veerandi protsendipunkti võrra,” ütles Powell.
Eriti oodati seda Valges Majas. President Donald Trump pole teinud saladust, et tema enda poolt 2018. aastal ametisse nimetatud Powelli senine kõrgete intresside poliitika pole talle just meelt mööda. Seetõttu võib ka föderaalreservi otsusest välja lugeda, et kuigi tegemist peaks olema sõltumatu asutusega, siis päris päevapoliitikast vabad nad ei ole.
“See intressi langetamine tuleb suhteliselt vastuolulisel ajal, sest inflatsioon on jätkuvalt pigem seal kolme protsendi ümber, mitte kahe protsendi peal. Teistpidi ka tööpuuduse määr ei ole eriti kõrge. Ta küll marginaalselt siin võib-olla tõuseb ja sellest tulenevalt võibki öelda, et kui tavaolukorras intresside langetamine ergutab majandust, siis praegu ta toob esile ikkagi need võimalikud vastuolud. Ühtpidi kui vaadata kiiret hinnakasvu, siis peaks justkui majandusele pidurit tõmbama ja kui muretseda tööturu pärast, siis tegelikult võiks kärpida,” lausus Eesti panga ökonomist Peeter Luikmel.
“Võib-olla föderaalreservi usaldusväärsusele sellises kontekstis, kus otseselt midagi pole veel halvaks läinud ja varade hinnad on kõigi aegade tipus – taustal on väikse poliitilise surve mure – võib-olla see usaldusväärsus oleks natukene paremini püsinud, kui nad seekord veel oma langetust teinud ei oleks,” ütles Redgate Wealthi investeeringute valdkonna juht Peeter Koppel.
Seega on föderaalreserv lõdvendamas intressipoliitikat ajal, kui nad pole oma kaheprotsendise hinnatõusu eesmärgini jõudnud ning ei pruugigi sinna jõuda. Näiteks Euroopa Keskpank on lähenemas juba oma intresside langetamise tsükli lõpule ajal, mil euroala inflatsioon on täpselt kaks protsenti. USA majanduskasv on viimasel 15 aastal olnud Euroopa omast selgelt kiirem ning lähiajal näib see nii ka jäävat. Kuigi on ka majandusteadlasi, kes usuvad, et USA majandus on langusesse keeramas.
“Mina näiteks vaatan Ühendriikide majandust ja mul võtab kukalt sügama. Ma ei näe seda surutist hirmsamal kombel kuskil hetkel paistmas. Muidugi tõenäoliselt föderaalreserv teab paremini, aga sellist imestust selle suhtes, et miks intresse praegu langetati, oli tegelikult nii-öelda turgude inimeste poole pealt kuulda rohkemgi,” lisas Koppel.
“2025. aasta majanduskasv tuleb ilmselt umbes ühe protsendipunkti võrra madalam, kui ta oli möödunud aastal ja kindlasti on väga palju põhjusi. Üks universaalsemaid põhjusi on ikkagi see, et kogu kaubanduse arhitektuur globaalselt on nii palju muutunud ja Ühendriikide tollimaksud tegelikult esmaselt avaldavad ka piiravat mõju Ühendriikide tarbijatele. Nende ostujõud langeb ja tõenäoliselt ka investeeringud, ükskõik kui vägisi neid Ühendriikides üritatakse esile kutsuda. See niisugune kindlustunne investeeringute tegemiseks ei ole eriti kõrge ja kas ta nüüd ilmtingimata majanduslangusena realiseerub – praegused prognoosid pigem lubavad arvata, et see kasv jääb kuskile sinna 1,6-1,8 protsendi peale ka lähiaastatel,” ütles Luikmel.
Turud ennustavad, et sel aastal võiks föderaalreserv langetada intresse veel kaks korda. Mõnes mõttes ei ole see Euroopale just eriti hea uudis, sest dollari kurss võrreldes euroga on nõrk juba praegu ning järgmiste sammudega võiks see süveneda.
“Eurooplaste jaoks ta kindlasti võib-olla väga mugav ei ole, sest tahaks ju Ameerikasse ka eksportida. Saksamaal on Ühendriigid tegelikult päris kõva kaubanduspartner. Eurooplastele ilmselt meeldiks, kui euro oleks suhteliselt nõrgem, sest siis on konkurentsipositsioon veidikene parem. Ütleme nii, et võib-olla see valuutakurss ei olegi eurooplaste suurim probleem. Kõigepealt ameeriklased võiksid neid kaupu tahta ja siis kaubanduspiirangute suhtes veidikene sõbralikumad olla,” sõnas Koppel.
Küll aga on sel ka positiivne külg, sest nafta hinda mõõdetakse maailmaturul just dollarites ning nõrk dollar tähendab madalamaid kütusehindu meie tanklates.