Üks 20. sajandi poliitiliste katastroofide peamisi õppetunde näib paradoksaalne: demokraatlikud riigid peavad mõnikord rakendama näiliselt ebademokraatlikke meetmeid nende vastu, kes kasutaksid süsteemi küüniliselt ära, et võimule pääseda ja seejärel demokraatia täielikult kaotada. Probleem seisneb muidugi selles, et sellised meetmed annavad alust süüdistusteks, nagu oleks demokraatia juba iseenda kaotanud.
