Eestil on president olnud juba aastast 1920, kuigi Eesti-siseselt kandis riigipea aastatel 1920–1934 ametinime riigivanem. Riigivanema võim oli palju suurem kui tänapäeval vabariigi presidendil. Riigivanem nimelt oli ühtlasi peaminister, kelle ühes teiste valitsuse liikmetega määras ametisse riigikogu. Riigivanemal oli kolm olulist ülesannet: ta juhtis valitsust, esindas Eestit ja valvas riigikantselei tegevuse üle. Väljapoole Eestit esitleti riigivanemat tihti kui presidenti. Näiteks 1922. aastal oli riigivanema ametlik tõlge saksa keelde: Staatspräsident.
