Riigikogus toimus nelja eelnõu esimene lugemine, mis puudutavad hasartmängumaksu kaudu kultuuri rahastamist, riigilõivumäärasid, erastamisest laekuva raha kasutamist ning poliitreklaami.
Esimese lugemise läbis Riigikogu 16 liikme algatatud hasartmänguseaduse, hasartmängumaksu seaduse, hasartmängumaksu seaduse muutmise seaduse ja kultuurkapitali seaduse muutmise seaduse eelnõu (728 SE), millega soovitakse suurendada hasartmängumaksu laekumiste kaudu spordi ja kultuuri rahastamist.
Eelnõu eesmärk on ajakohastada hasartmängudele ja nende korraldamisele kehtivaid regulatsioone, et tõsta Eestis ettevõtluskeskkonna usaldusväärsust ja läbipaistvust. Eelnõuga plaanitakse langetada hasartmängumaksu määra etapiliselt ehk 0,5 protsendipunkti kaupa aastas kuuelt neljale protsendile. Algatajate sõnul on eesmärgiks kujundada Eestis maksustamissüsteem, kus riigieelarvesse jääb kindel baasosa ning lisatulu tekib turu tegeliku kasvu arvelt.
Seletuskirjas viidatakse Arenguseire Keskuse raportile „Eraraha kaasamise tulevik kultuuri- ja spordivaldkonnas“, mille kokkuvõttes märgitakse, et kaughasartmängudelt laekuv maks saaks tuua kultuuri ja spordi rahastamiseks lisatulu. Turuosaliste hinnangute alusel tehtud simulatsiooni järgi võib kaughasartmängudelt laekuv maksutulu optimistlikuma prognoosi kohaselt 2029. aastaks mitmekordistuda. Selle potentsiaali kasutamine eeldab raporti kohaselt nii riigi võimekuse tõstmist menetlustoimingutes kui ka seda, et võrreldes teiste riikidega loodaks atraktiivne maksumäär ja -disain.
Eelnõuga soovitakse muu hulgas korrigeerida kaughasartmängu mõistet, tõsta hasartmängu mängija vanusepiiri ja hasartmänguseaduse rikkumise eest kohaldatava rahatrahvi suurust ning luua hasartmängu korraldusloa peatamise ja hasartmängudes krüptovara kasutamise võimalused.
Läbirääkimistel võtsid sõna Urmas Reinasalu (I) ja Kadri Tali (RE).
Isamaa fraktsiooni ettepaneku poolt eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata hääletas 18 ja selle vastu oli 48 Riigikogu liiget ning sellega läbis eelnõu esimese lugemise.
Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (735 SE), millega tõstetakse riigihangete vaidlustuste riigilõivumäärasid, et viia need vastavusse tegelike kuludega.
Seletuskirja kohaselt lahendab riigihangete korraldamisest tekkinud vaidlusi kohustusliku kohtuvälise organina riigihangete vaidlustuskomisjon, mille töökoormus on vaidlustuste arvu kasvu tõttu märkimisväärselt suurenenud. Kui algselt plaaniti komisjoni tegevuse kulud katta vaidlustusasjade riigilõivude arvelt, siis praegu katavad need vaid poole tööjõukuludest. Vastavad riigilõivumäärad kehtivad alates 2007. aastast, mil komisjon loodi.
Eelnõuga tõstetakse riigihanke vaidlustamise riigilõivumäärad kahekordseks: 640 eurolt 1280 eurole, kui riigihanke eeldatav maksumus jääb rahvusvahelisest piirmäärast allapoole, ning 1280 eurolt 2560 eurole, kui eeldatav maksumus on piirmäärast suurem või sellega võrdne. Seletuskirja kohaselt mõjutab eelnõu kõigi riigihangete vaidlusi, kuna vaidlustuskomisjoni otsuse edasi kaebamisel tuleb riigilõivu tasuda samas määras ka haldus- ja ringkonnakohtus.
Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse kehtetuks tunnistamise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (693 SE), millega tunnistatakse kehtetuks erastamisest laekuva raha kasutamise seadus ja likvideeritakse valitsuse omandireformi reservfond. Maa erastamisest laekunud raha kasutamine otsustatakse edaspidi riigieelarve menetluse käigus.
Omandireformi reservfond loodi selleks, et katta taasiseseisvumise järel demokraatlikule riigikorrale ülemineku käigus reformidega kaasnenud kulusid. Reservfondi laekub raha omandireformi käigus erastatud riigimaa eest ja seda kasutatakse vara tagastamise, kompenseerimise, erastamise korraldamise ning muude maa- ja omandireformi läbiviimisega seotud kulude katteks. Fondist on muu hulgas rahastatud ehitismälestiste hooldamist ja taastamist ning riigile loovutatud korteriomanditega seotud kulusid.
Eelnõu seletuskirja kohaselt on tegevused, mille katmiseks reservfond loodi, praeguseks ammendumas ja fond on oma eesmärgid enamjaolt täitnud.
Toimus ka valitsuse algatatud reklaamiseaduse ja isikuandmete kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (696 SE) esimene lugemine, mille formaalne lõpetamine lükkus istungi tööaja lõppemise tõttu järgmisele istungile. Eelnõuga viiakse Eesti õigus vastavusse Euroopa Liidu poliitreklaami läbipaistvuse määrusega.
Poliitilise reklaami avaldamisele seatakse määrusega kaks suuremat nõuet: reklaam tuleb avaldada koos poliitreklaami märgisega ning selle kohta tuleb koostada läbipaistvusteade. Märgistused tuleb reklaamile lisada sõltumata sellest, kas tegu on audiovisuaalse, trükimeedia-, interneti- või veebivälise reklaamiga. Reklaami nõuetekohase märgistamise ja läbipaistvusteate olemasolu eest vastutab reklaami avaldaja.
Erinõuded nähakse ette internetipõhisele poliitreklaamile, kui kasutatakse suunamis- ja edastusmeetodeid, mis põhinevad isikuandmete töötlemisel. Sellisel juhul tuleb teenusepakkujatel pidada arvestust, et tagatud oleksid nii isikuandmete kaitse kui ka läbipaistvuse nõuded.
Eelnõu kohaselt teevad Eestis poliitreklaami läbipaistvuse määruse täitmise üle järelevalvet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ning Andmekaitse Inspektsioon. Eelnõuga nähakse nõuete rikkumise eest ette ka väärteokaristused.
Läbirääkimistel võtsid fraktsioonide nimel sõna Varro Vooglaid (EKRE), Aivar Kokk (I) ja Peeter Ernits (ERKE).
Istungi järel toimub merenduse toetusrühma asutamiskoosolek, mille kutsus kokku Riigikogu liige Annely Akkermann.
Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
631 6353, 5558 3993
[email protected]
päringud: [email protected]