Läti peaminister Andris Kulbergs ütles, et ametivõimud soetasid varem droonitõrjesüsteeme, kuid jätsid vajaliku laskemoona hankimata. Endine kaitseminister lükkas väite tagasi.
“Varustus osteti, kuid laskemoon unustati,” ütles Kulbergs sel nädalal avaldatud uudisteagentuuri LETA saatele antud intervjuus.
Kulbergs mainis vahejuhtumit arutelus, mis puudutas droonide tungimisi üle riigipiiri ja Läti endise kaitseministri Andris Sprūdsi tööd.
Peaminister ei täpsustanud, millistest süsteemidest ta rääkis. Samuti keeldus ta kinnitamast, kas ta pidas silmas just Sprūdsi ametiajal hangitud varustust.
Sprūds ütles Läti Delfile antud intervjuus, et õhutõrjesüsteemid osteti ning laskemoona “ei unustatud”.
Ta selgitas, et tegemist oli Läti ettevõtte Origin Robotics püüduridroonidega, mida hakati katsetama ja ostma 2025. aasta lõpus. Sprūdsi sõnul peavad droonid olema Läti õhutõrjesüsteemiga täielikuks lõimimiseks varustatud lõhkeainega.
Ta lisas, et selleks valiti kaks lähenemisviisi: Läti riiklike relvajõudude osalusel uuriti olemasolevate lõhkeainete kasutamise võimalust ning samal ajal otsiti lahendusi rahvusvahelisteks hangeteks vastavalt NATO standarditele.
Endine minister märkis, et jõuti kokkuleppele Poola ettevõttega, mis võimaldab varustada püüdurdroonid spetsiaalselt neile kohandatud lõhkeaine ja laskemoonaga, et need saaks piiril kasutusele võtta.
“Seega oli probleem algusest peale teada. Midagi siin ei “unustatud” ning asja lahendamisega juba tegeleti,” ütles Sprūds.
Erakonda Progressiivid kuuluv Sprūds astus 10. mail tagasi pärast seda, kui tollane peaminister Evika Siliņa teatas, et kaitseminister ei suutnud täita lubadust tagada turvaline õhuruum Läti kohal, kuna kaks Ukraina drooni sattusid riigi õhuruumi.
Venemaa territooriumi ründavad Ukraina droonid on varemgi Balti riikidesse lennanud, kuna Moskva muudab elektroonilise segamisega nende trajektoori ja suunab need naabruses asuvatesse NATO riikidesse. Esimene suurem vahejuhtum registreeriti märtsis Soomes.
Kaitseministri tagasiastumine tõi kaasa Progressiivide lahkumise valitsusest ja Siliņa valitsuskabineti lagunemise. Sprūdsi erakond on 3. oktoobril toimuvate Läti parlamendivalimiste eel praegu peamine opositsioonijõud.