Eesti tööstuse arengut pidurdavad sisemised poliitilised puudujäägid ja välised tegurid, samal ajal kui Läti, Soome ja Poola meelitavad ligi miljardeid eurosid strateegilisi välisinvesteeringuid, mis ähvardab riigi konkurentsivõimet vähendada.
- —Eesti majanduskasv ei toimu automaatselt, nõudes samaaegselt investeerimiskeskkonna, kvalifitseeritud tööjõu pakkumise, energia kättesaadavuse ja ettevõtete efektiivsuse parandamist.
- —Välised tegurid nagu Eesti piiriasukoht, sõda Ukrainas ja keerulised turutingimused naaberriikides aitavad osaliselt kaasa majanduse seiskumisele.
- —Tööstuse arengu edendamiseks peab Eesti ligi meelitama uusi investeeringuid, reformima kutse- ja rakenduskõrgharidust, paremini integreeruma naaberturgude ja tööstusklastritega ning parandama ärikeskkonna tingimusi.
- —Madalate marginaalidega toiduainetööstus seisab silmitsi tiheda konkurentsiga ja vajab optimeerimist ning investeeringuid tootmise efektiivsusesse, et jääda konkurentsivõimeliseks.
- —Naaberriigid meelitavad ligi märkimisväärseid välisinvesteeringuid sellistesse sektoritesse nagu kaitse, andmekeskused ja tuumaenergia, samal ajal kui Eesti suutlikkus suuri investeeringuid ligi meelitada on vähenenud, mis on viinud saadaolevate toetusfondide vähenemiseni.