Tiitlikaitsja Erm on 4282 punktiga viiendal kohal. Rekordseeriale (8764 p) jääb ta alla 259 punktiga. Esimese päeva õhtut varjutas tema jaoks võrdlemisi ootamatult tekkinud kannavalu. Kõrgushüpet (1.99) ja 400 meetri jooksu (48,07) see otseselt ei mõjutanud, näis, milline on seis neljapäeva hommikul.
„Praegu lonkan päris kõvasti,“ tunnistas Erm. „Muidu pole ta kogu ettevalmistuse mind seganud. Just täna lõi niimoodi välja. Päris Achilleuse kõõlus ei ole, natuke madalamal.“
28-aastane eestlane märkis, et kümnevõistluse läbi tegemine on lahe, aga keeruline asi. Nõnda võivadki taolised valud välja lüüa. Mis siis, et isegi tänavusel hooajal, kus ettevalmistus oli piiratud, olid treeningud väga pikad.
„Kui kõik valud kõrvale jätta, on kümnevõistlus väga nauditav spordiala,“ lausus ta tabavalt. Kahju oli Ermil kõrgushüppest. Katset, tänu millele sai ta üle 1.99-st, pidas ta väga heaks soorituseks.
„Kui oleks seda suutnud korrata, oleks saanud veel kõrguse või kaks. 2.02 peal oli esimene kõige napikam, aga täna ei tulnud.“
400 meetri jooksu eel ei saanud ta kannavalu tõttu korralikult soojendust teha. Jooksu endaga suuri muresid polnud. „Õnneks jooksuga tuleb korralik adrenaliinilaks sisse,“ sõnas Erm.
Kümnendat kohta hoidev Karel Tilga miinuspunktid on päris kopsakad, kuid vähemalt kõrgushüpe andis talle positiivse laengu. Ta sai Birminghamis kirja 2.02, eelmisel kahel hooajal kahte meetrit täis ei tulnud.
„Üle pika aja päris meeldiv, tekkis kõrgushüppetunne ka. Kuni 2.02-ni läks kõik väga hästi. Väga hea tunne oli, hoojooks klappis, kõik tuli lihtsalt. 2.05 peal hakkasin imelikke asju tegema ja võib-olla sai energia otsa. Aga üldiselt olen kõrgushüppega väga rahul,“ ütles ta.
400 meetrit, mille Tilga läbis 49,10-ga, hindas ta „okeiks“. „Natuke oleks kiiremini tahtnud joosta. Kuni 350 meetrini tundsin, et suudan Ermi ja Skotheimiga enam-vähem kaasa minna, aga siis hakkas järsku jube raske. Kiirus kadus täiesti ära.“
Ta jätkas: „Üldine seis on rahuldav, 3+. Tunde järgi eeldan, et olen võrreldes Götzise võistlusega (seal kogus ta 8413 punkti) samas kandis. Kui teisel päeval mõni ala paremini teha, siis miks mitte 8500 punkti koguda.“
Tilgale kuue punktiga kaotav ja 11. kohal olev Rasmus Roosleht piirdus kõrgushüppes 1.93-ga, kuid võitis 400 meetri jooksu isikliku rekordiga 47,84 punkte tagasi.
„Kõrgushüppest on kahju. Ei teagi, mis seal juhtus. Tegelikult võiks hüpata kaks meetrit või enam. Hakkasin vist liiga jõuga üle suruma. Lennukust nagu oli,“ rääkis ta neljandast alast.
Juuni lõpus peetud Ratingeni jõuproovil, kus Roosleht püstitas isikliku rekordi 8336 punkti, hüppas ta kõrgust 2.03. Mis oli Birminghamis teisiti? „Ratingenis läksid kõik alad järjest. Siin oli kõrgushüppe eel paus. Ma ei ole sellist tüüpi võistleja, kellele pikk paus sobib. Ju ma ei saanud ennast nii hästi käima,“ vastas ta.
„Kõrgushüpe kannustas 400 meetrit natukene kiiremini jooksma. Korralik rekord! Alustasin pigem julgemalt, 200 meetri peal tundsin, et jõudu on ja läksin edasi. Vorm on väga hea, kiiruslik vorm elu parim. 100 meetris (10,91) ei realiseerinud ma seda vastutuule tõttu ära. 10,7 oli täna sees. Hüpped vajavad muidugi tööd.
Ratingenis olid teisel päeval viimased kaks ala väga head, ülejäänud keskpärased. Võtan ühe ala korraga, aga sealt oleks (punkte) võtta küll,“ lisas Roosleht.
Kui päev enne Birminghami kümnevõistlust oli Risto Lillemets leppinud mõttega, et kõrgushüppes tulevad võrreldes rekordgraafikuga märkimisväärsed miinuspunktid, siis tegelikkuses kogunes neid vaid 36. Lillemets hüppas oma tugevama, vasaku jala pealt, mis siis, et teda segab kannavigastus. Esialgne plaan nägi ette parema jala pealt tõukamist.
„Proovikatsetel otsustasin teiselt jalalt hüpata. Tegin viis katset paremaga ja see ei tundunud õige. Proovisin jälle vasakuga. See oli küll sigavalus, aga läks ruttu üle. Otsustasin valida südame- ja kannavalu vahel. Kui oleksin jälle 1.80 kanti hüpanud, siis see oleks natuke nukker olnud. Pingutasin ja sain peaaegu 1.99 üle, natuke jäi puudu. Viimati tegin kõrgust vasakult jalalt jaanuaris. Päris katki see kand minna ei saa, lihtsalt valus on.“
400 meetri jooks oli pigem hea, 49,23. „Alustasin meelega natuke rahulikult, aga tuleb välja, et liiga rahulikult. Lõpus jäi jõudu üle ja oleks võinud alla 49 joosta. Arvestades, et pole ammu saanud lõike joosta, oli tulemus normaalne.“
„Tegelikult oli korralik päev, midagi katki pole. Aga õige võistlus algab alles teisel päeval, siin on punkte võtta küll,“ pani Lillemets i-le täpi.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?SaadaKommenteeriLoe kommentaare