Kliimamuutused jõuavad iga inimeseni
Alates 19. sajandi lõpust kliimasüsteemis täheldatud muutused näitavad vaieldamatult soojenevat maailma. Kliima on looduslikult alati muutunud, kuigi nüüdseks on see suures osas inimtekkeline protsess. Viimase sajandi jooksul on globaalne keskmine õhutemperatuur tõusnud hinnanguliselt +1,1 °C võrra, millest inimtekkeline komponent hõlmab ligikaudu +1,07 °C. Aga see on vaid üks näitaja, kliimamuutus võib ilmneda ka aastaaegade kestmise muutuses ja ekstreemsete ilmastikunähtuste (näiteks kuumalainete ja paduvihmade) pikkuses ja sagenemises. Mis on kliimamuutuste ilmingud, kuidas need on muutunud ja milline on olnud muutuste ulatus?
Loe täpsemalt: Eesti Loodus 4/2026
Mis on postbiootikumid ja mis kasu neist inimene saab?
Üks viimaste aastate olulisemaid terviseteemasid on soolestiku seisund. Mikrobioomi uurimine on märkimisväärselt avardanud arusaama sellest, kuidas mikroobid meie tervist mõjutavad. Seni olid teadusuuringud keskendunud elusatele mikroobidele, ent nüüd uuritakse ka seda, milline mõju võib neil olla pärast elutegevuse lõppu.
Üha enam räägitakse postbiootikumidest, mis võivad tulevikus pälvida sama palju tähelepanu kui probiootikumid. Tähtis on mõista, et postbiootikum ei tähenda lihtsalt aja jooksul surnud või säilitamisel eluvõime kaotanud mikroobi.
Postbiootikumid on tahtlikult inaktiveeritud mikroorganismide ja/või nende komponentide preparaadid, millel on tõendatud kasulik mõju tervisele. Näiteks võib postbiootikum olla kuumtöödeldud piimhappebakteri preparaat, milles on säilinud bakteri-rakud ja nende bioaktiivsed komponendid, kuid mikroorganism ise ei ole enam eluvõimeline.
Loe lähemalt: Horisont 4/2026.