Ekspertide hinnangul ei saa praegune valitsus tervisekassa rahamure lahendamist lükata edasi järetulijatele. Otsustega viivitamine võib viia selleni, et inimestel tuleb hakata arstiabi eest senisest rohkem maksma.
Eestis kehtib solidaarne tervishoid ehk palgasaajad maksavad kinni laste ja eakate ravi. Kiiresti vananevas ühiskonnas sotsiaalmaksust arstiabi rahastamiseks enam ei piisa ja nii on tervisekassa juba mitu aastat pea saja miljoni euroga miinuses. Eelmisel nädalal ütles sotsiaalminister Karmen Joller, et see valitsus tervishoiu rahastamist muutma ei hakka. Tervisekassa sääste peaks jaguma 2029. aastani ja alles siis on aeg otsustamiseks.
“Minu hinnangul olid need otsused vältimatud juba täna, sest see ootus, kui me täna kasutame reserve, et meil säilib ikkagi kättesaadavus sarnasel tasemel, on tegelikult illusioon,” lausus tervishoiuanalüütik Kaija Kasekamp.
Analüütiku sõnul tuleb nüüd otsustada, kas Eesti jätkab solidaarse ravikindlustusega või peavad inimesed ise hakkama rohkem arstiabi eest maksma.
“Rahvusvaheline kogemus ja kirjandus ütleb, et need süsteemid, kus on ikkagi solidaarne põhimõte ja võrdne kättesaadavus, seal on nii tervisetulemid paremad, kui ka tegelikult tervishoiu kogukulud on väiksemad,” sõnas Kasekamp.
Tartu Ülikooli kliinikumi juhi Priit Perensi sõnul saavad haiglad paari lähima aasta jooksul hakkama, küll aga on oodata probleeme edaspidi.
“Nüüd on küsimus selles, et tervishoiuteenused muutuvad kallimaks. Patsientide ja kogu elanikkonna ootused terviseteenuse kvaliteedile muutuvad kõrgemaks. Mõlemad toovad kaasa täiendavat kulude kasvu,” ütles Perens.
Perensi sõnul on alati võimalik leida säästlikumaid lahendusi, aga kokkuhoiust ei piisa, et lappida tervisekassa eelarves haigutavat 100 miljoni suurust auku. Lisaraha leidmine tervishoidu on haiglajuhi arvates ühiskondliku kokkuleppe küsimus ja kui seda vajalikuks ei peeta, siis edaspidi võib arstiabi saamine sõltuda senisest enam patsiendi rahakoti paksusest.
“Tervishoiuteenuste ülemine ots, selleks, et seda üldse osutada, vajab nii suuri investeeringuid, et kui meil on Eestis kolm inimest, kes saavad endale lubada mingit spetsiifilist teenust ja teised ei saa, siis suure tõenäosusega lähevad nad seda teenust ostma väljapoole Eestit. Me nagunii ei suuda ja ka era ei suuda selliseid investeeringuid teha,” lausus Perens.
Perearst Triinu-Mari Otsa sõnul on riigi- ja tervishoiukorraldajate ülesanne inimestele selgitada, millist arstiabi suudetakse pakkuda. Praegu on see lükatud perearstide õlule.
“Paraku esmatasandil läheb väga palju aega üksühele vestluses patsiendiga sellest, et mida kõike me hetkel ei suuda pakkuda, sest see ei ole vajaduspõhine ega riigile jõukohane,” sõnas Ots.