Eesti kavandatav kiirabireform, mis suurendab brigaadide arvu, kuid näeb ette peaaegu poole neist tegutsemas vaid kahe liikmega, on tekitanud kohalikes omavalitsustes ja meditsiiniringkondades sügava mure rahastuse ja personali puudujääkide pärast.
EILE · 17 LUGU · tänane väljaanne täienebVaata üle
- —Eesti plaanib kiirabireformi, mis suurendab brigaadide arvu, kuid näeb ette, et ligi pooled neist tegutsevad vaid kahe liikmega, tekitades muret meditsiiniprofessionaalide seas.
- —Päästjad, kes sageli abistavad kiirabi patsientide transpordil ja ligipääsul, teatavad selliste väljakutsete pidevast kasvust, rõhutades võimalikku survet nende teenustele, kui kiirabi personali vähendatakse.
- —Kohalike omavalitsuste esindajad, sealhulgas Eesti Linnade ja Valdade Liit (ELVL), väljendavad märkimisväärset muret reformi rahastamise ja personali tagamise tagajärgede pärast omavalitsustele, seades kahtluse alla uute kohustuste jätkusuutlikkuse ilma piisava rahalise toetuseta.
- —Reformi elluviimine, eriti TERVIK projekt, on kavandatud ELi struktuurifondide rahastusega kuni 2028. aasta maini, pärast mida peaks Tervisekassa kulud katma, kuid ELVL väidab, et see ei lahenda omavalitsuste jooksvaid kulusid.
- —Peamised probleemid hõlmavad ka ebaselgeid IT-infrastruktuuri nõudeid andmete jagamiseks erinevate tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemide vahel ning kavandatavate 15 ‘heaolupiirkonna’ vastutuste ja tegevusmudelite määratlemist.