MTA narkotalituse juhi Vitali Zajarini sõnul tuvastas amet mullu narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega 381 rikkumist ning selle aasta esimesel poolaastal 222.
“See ei ole ainult Eesti eripära – internetikaubanduse areng ja rahvusvaheliste väikesaadetiste kiire kasv on muutnud posti- ja kullerteenused oluliseks tarnekanaliks kogu Euroopas ning seda võimalust kasutatakse ka ebaseaduslike kaupade saatmiseks,” ütles Zajarin.
Zajarini hinnangul ei saa nende arvude põhjal öelda, et narkootikumide tellimine oleks samas tempos kasvanud või vähenenud. “Tuvastatud rikkumiste arv sõltub lisaks tegelikule levikule ka sellest, kuhu ja millises mahus kontrolli suunatakse,” lisas ta.
“Küll aga näeme, et posti- ja kullersaadetisi kasutatakse narkootiliste ainete Eestisse saatmiseks jätkuvalt palju ning saadetiste üldmahu kasv muudab selle kanali kontrollimise järjest olulisemaks. Ka Euroopa tasandil on näha, et narkootikumide müük ja tellimine on liikunud üha enam internetikeskkonda,” ütles Zajarin.
Zajarini sõnul kasutatakse lisaks tumeveebile selleks tavaveebi, sotsiaalmeediat ja suhtlusrakendusi. Tema hinnangul jäävad posti- ja kullersaadetised ka lähiajal üheks oluliseks narkootiliste ja psühhotroopsete ainete piiriülese liikumise riskikanaliks.
Enim pakke Hollandist ja Tšehhist
MTA selle ja eelmise aasta avastamise andmete põhjal on narkootilisi ja psühhotroopseid aineid tuvastatud kõige sagedamini Tšehhist, Hollandist, Saksamaalt, Prantsusmaalt, Poolast ja Hispaaniast saadetud pakkidest.
“Kõige enam eristuvad Tšehhi ja Holland, kust teele pandud saadetised moodustavad kokku ligikaudu 54 protsenti sel perioodil tuvastatud juhtumitest,” ütles Zajarin.
Samas rõhutas Zajarin, et neid andmeid tuleb tõlgendada ettevaatlikult. Saadetise lähteriik näitab, kust konkreetne saadetis Eestisse teele pandi, kuid ei pruugi näidata narkootilise aine tegelikku päritolu.
“Tänapäevases rahvusvahelises logistikas võivad saadetised liikuda läbi mitme riigi ja jaotuskeskuse,” lisas ta.
“Posti- ja kullersaadetiste kontroll toimub riskipõhiselt ning MTA suunab kontrolli sinna, kus olemasoleva teabe ja riskianalüüsi põhjal on rikkumise tõenäosus suurem. Kontrollimeetodeid ja riskihindamist arendatakse pidevalt vastavalt muutustele nii saadetiste mahus, logistikas kui ka narkoturul,” selgitas Zajarin.
Levik põhiliselt veebis
“MTA praktika näitab, et narkootilisi ja psühhotroopseid aineid sisaldavaid saadetisi tellitakse nii veebimüüjatelt kui ka saadetakse eraisikute vahel. Alati ei ole saadetise põhjal võimalik kindlaks teha, millise kanali kaudu aine tegelikult soetati, kuid veebipõhiste müügikanalite roll on selgelt nähtav,” lisas ta.
Zajarin tõdes, et MTA on tuvastanud välisriikide e-poodidest tellitud e-sigarette, kummikomme ja muid sarnaseid tooteid, mida müüjad reklaamivad legaalsete toodetena, kuid mis sisaldavad Eestis narkootiliseks aineks klassifitseeritud aineid.
“E-poodidest või muudelt veebipõhistelt müügiplatvormidelt erinevaid kannabinoide sisaldavaid tooteid tellides tuleb arvestada, et ainete õiguslik staatus võib riigiti erineda,” ütles Zajarini.
“See, mis on lubatud näiteks Tšehhis, ei pruugi olla lubatud Eestis. Seetõttu ei tasu lähtuda üksnes veebipoe kinnitusest, et tegemist on legaalse või kogu Euroopa Liidus lubatud tootega,” lisas ta.
Ta rõhutas, et märge ei tähenda automaatselt, et toote koostis ja selles sisalduvad ained on Eestis lubatud. Enne tellimist tuleb kontrollida selles sisalduvate ainete õiguslikku staatust Eestis.
“Kui tellitud toode sisaldab Eestis keelatud narkootilist või psühhotroopset ainet, võib selle tellimine tuua kaasa menetluse alustamise ning sõltuvalt aine liigist, kogusest ja muudest asjaoludest ka kriminaalvastutuse,” ütles Zajarini.
Narkootilised ravimid posti ei sobi
Ta lisas, et eriti tuleb tähelepanu pöörata ravimitele, sest narkootilisi või psühhotroopseid aineid sisaldavaid ravimeid ei ole lubatud postiga saata.
“Seda ei muuda ka Eestis väljastatud retsepti olemasolu – retsept annab õiguse ravimi väljastamiseks vastavalt kehtivatele nõuetele, kuid ei anna õigust narkootilist või psühhotroopset ravimit välisriigist postiga Eestisse tellida.”
Narkootilisi aineid tellitakse nii edasim
Zajarini sõnul on saadetistes avastatud narkootiliste ainete kogused on väga erinevad – esineb nii väikeseid koguseid kui ka juhtumeid, kus tegemist on seaduse mõistes suure kogusega.
“Näiteks 2025. aastal alustas MTA 190 kriminaalmenetlust narkootikumide suures koguses ebaseadusliku käitlemise kohta, kus 159 juhul jõudsid ained Eestisse posti- või kullerteenuse vahendusel,” lisas ta.
“Meie praktikas esineb mõlemat – nii isiklikuks tarvitamiseks tellimist kui ka juhtumeid, kus menetluse käigus kogutud tõendid viitavad sellele, et aineid on tellitud eesmärgiga neid Eestis edasi anda või levitada,” ütles Zajarini.
Zajarini sõnul kasutatakse saadetiste kontrolli suunamisel kui ka kontrollide läbiviimisel kasutatakse erinevaid tehnilisi lahendusi ja kontrollivahendeid ning vajaduse korral ka narkokoeri.
“Täpsemaid kontrollikriteeriume ja meetodite omavahelist jaotust MTA ei avalda, et mitte vähendada tollikontrolli tõhusust,” rõhutab Zajarini.
MTA hinnangul on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete kättesaadavust mõjutanud samad arengud, mis on muutnud piiriülese e-kaubanduse tervikuna lihtsamaks ja kiiremaks.
“Oluline tegur on ka rahvusvaheliste posti- ja kullersaadetiste mahu kiire kasv. Mida suuremaks muutub e-kaubanduse ja väikesaadetiste üldine maht, seda atraktiivsem on see tarnekanal ka ebaseadusliku kauba saatmiseks,” ütles Zajarini.
“Samas ei saa öelda, et narkootiliste või psühhotroopsete ainete tellimine oleks muutunud õiguslikus mõttes lihtsamaks. Pigem on muutunud lihtsamaks müüjate ja ostjate omavaheline kontakt ning kaupade piiriülene tellimine ja kättetoimetamine üldiselt,” lisas Zajarini.
MTA jaoks tähendab see vajadust kohandada pidevalt riskihindamist ja kontrollimeetodeid vastavalt muutustele nii e-kaubanduses, logistikas kui ka narkoturul.
Uued narkootilised ained jõuavad Eestisse
Zajarini sõnul näitavad MTA avastamisandmed, et posti- ja kullersaadetistes esineb väga erinevaid narkootilisi ja psühhotroopseid aineid.
“Koguste poolest eristuvad eelkõige kanep ja kanepitooted ning GHB ja selle analoogid,” ütles Zajarini.
“Lisaks tuvastame amfetamiini ja teisi ATS-e, kokaiini, MDMA-d, sünteetilisi kannabinoide, katinooni derivaate, hallutsinogeene, bensodiasepiine ning muid aineid,” lisas ta.
Zajarini hinnangul on oluline muutus uute psühhoaktiivsete ainete pidev lisandumine. MTA avastamisandmetes moodustavad uued narkootilised ained arvestatava osa tuvastatud ainete kogusest.
“Sama suundumus on nähtav Euroopas laiemalt. Euroopa Liidu uimastiameti andmetel tuvastati 2025. aastal Euroopas esmakordselt 50 uut psühhoaktiivset ainet, neist 27 olid uued kannabinoidid. Uusi kannabinoide pakutakse muu hulgas e-sigarettides ja söödavates toodetes, näiteks kummikommides,” lisas ta.
Augustis leiti Hollandist saabunud postisaadetisest 150 grammi seenetrühvleid, mille puhul tekkis kahtlus, et need võivad sisaldada psühhotroopseid aineid.
Samuti leiti lennujaamas Türgist saabunud kahe Usbekistani kodaniku pagasist kokku kaks kilogrammi nasvaid ehk tubakatoodet, kuna nasvai on Eestis keelatud alustati nende suhtes väärteomenetlust.
Aprillis avastati Hollandist saabunud saadetisest 54,41 grammi taimset materjali, milles ekspertiis tuvastas tugeva toimega psühhotroopse aine dimetüültrüptamiini ehk DMT.
Belgiast saabunud saadetisest leiti mais 7,3 grammi ainet, mis andis kiirtestis positiivse tulemuse metamfetamiini-MDMA suhtes. Samal päeval avastati Hispaaniast saabunud pakist 58,69 grammi kanepiõisikuid. Kaup peeti kinni edasiste asjaolude väljaselgitamiseni.
Juunis leiti Hollandist saabunud saadetisest narkootilist ainet sisaldavad kummikommid, milles tuvastati kokku 93,07 grammi delta-9-tetrahüdrokannabinooli ehk THC-d.
Juulis avastati Tšehhist saabunud saadetisest želatiinilaadsed kommid, mis sisaldasid ekspertiisi kohaselt 30,48 grammi kannabinoide.