Selline tegevus on riigikontrolli sõnul näide ebaotstarbekast rahakasutusest. Eelmise aasta lõpus oli SmartCapi fondide tulevasteks investeeringuteks ja kuludeks vaba raha 261 miljonit eurot, kirjutas riigikontroll pressiteates.
“Riigi tugi riskikapitalituru arendamisele võib olla põhjendatud, kuid miljoneid riigieelarve raha ei peaks kandma lihtsalt ootele ja maksma ootel raha eest veel ka valitsemistasu, samal ajal kui riigi igapäevaste kuludega toimetulekuks emiteeritakse lühiajalisi võlakirju,” ütles riigikontrolör Janar Holm.
“Selline lähenemine ei ole vastutustundlik – majandus- ja kommunikatsiooniministeerium peab suutma paremini arvestada, millal raha investeeringuteks vaja on. Samuti tuleks ministeeriumil selgelt määratleda, milliseid tulemusi ja millal oodatakse ning kuidas tulemuste saavutamist hinnata. Praegu ei ole eesmärkide ebamäärasuse tõttu võimalik sisukalt hinnata seniste riskikapitalinvesteeringute tulemuslikkust ega põhjendatust,” rääkis Holm.
SmartCapi riskikapitalifondides osalemiseks on riigikontrolli sõnul riigieelarvest eraldatud kokku ligi 466 miljonit eurot, kuid sissemaksete maht ja ajastus pole olnud seotud fondide tegeliku investeerimisvajaduse ja -tempoga.
“SmartCapi selgituste kohaselt on riskikapitaliinvesteeringute lepinguteni jõudmine mitmeaastane protsess, ühe investeeringu tegemiseks tuleb läbi analüüsida sadu potentsiaalseid investeerimisprojekte. Portfellis oli 2025. aasta lõpuks investeeringuid kokku 17 ettevõttesse ja 16 allfondi, kellega oli investeerimislepinguid sõlmitud 230,4 miljoni euro ulatuses ja välja makstud 119,5 miljonit eurot. Vaba raha tulevasteks investeeringuteks ning kuludeks oli SmartCapi fondidel 261 miljonit eurot, mis on seisnud suures osas tähtajalistel hoiustel,” kirjutas riigikontroll.
Suurt osa riigieelarvest SmartCapile makstud kapitalist ei ole riigikontrolli kinnitusel veel investeeringuteks kasutatud, vaid on oodanud hoiustel ja teeninud intressi. “Riskikapitalifondide tavapärases tööloogikas kannavad investorid raha fondi siis, kui seda on vaja varem võetud investeerimiskohustuse täitmiseks. SmartCapi fondidesse aga on riik kandnud raha, millele alles hakatakse investeerimisvõimalusi otsima. Samal ajal kui raha investeeringu ootuses tähtajalisel hoiusel seisis, pidi rahandusministeerium võtma laenu, et katta riigikassa igapäevaseid kuluvajadusi,” seisis riigikontrolli teates.
“Fondidele seatud eesmärgid on sõnastatud laialt, mõõdetavaid sihttasemeid ei ole. SmartCapi valitsetavad riskikapitalifondide eesmärgid on parandada innovaatiliste ettevõtete kapitali kättesaadavust, arendada rohetehnoloogiaid ja tugevdada kaitsetööstust. Neile eesmärkidele ei ole määratud selgeid sihttasemeid ega tähtaegu. Ebamäärase sihiseade korral on riigil sisuliselt võimatu hinnata, kas tehtud investeeringud saavutasid tulemuse ja kas fondivalitseja tegevus vastas ootustele,” teatas riigikontroll.
Riigikontroll tõi välja, et riskikapitaliinvesteeringute juhtimisel on poliitikakujundaja, omaniku ja järelevalve funktsioonide rollipiirid hägustunud. “Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on SmartCapi fondide puhul korraga poliitikameetmete väljatöötaja, investor ja rahastamislepingute täitmise järelevalvaja ning see tekitab rollide kattuvuse riski ja vähendab otsustusprotsesside läbipaistvust,” märkis riigikontroll.
Riigikontroll osutas, et investeerimise sisulised reeglid paiknevad laiali mitmes dokumendis ning on suures osas konfidentsiaalsed. “Kuigi fondi tingimused sisaldavad ärisaladust, hõlmavad need ka teavet, mis ei ole oma olemuselt konfidentsiaalne ja mis võiks olla avalik, pidades silmas, et fond investeerib riigieelarvest tulnud raha,” kirjutas riigikontroll.
Valitsusele raha eraldamiseks esitatud otsustusmaterjalid ei anna riigikontrolli hinnangul piisavat tasakaalustatud ülevaadet fondide finantsseisundist, riskidest, kuludest ja võimalikest eelarvemõjudest. Riigikontroll tõi välja, et seletuskirjad on sageli keskendunud Eesti riskikapitaliturul eksisteeriva turutõrke kirjeldusele ja oodatavale positiivsele mõjule, kuid investori vaates olulised riskid, alternatiivid ja kulud on olnud ebaühtlaselt käsitletud.
Riigikontroll märkis, et SmartCapi fondid investeerivad Eesti kapitalituru arendamise eesmärgil ka piiriüleselt. “Üle poole fondiinvesteeringute kohustuste kogusummast on suunatud välismaistele fondivalitsejatele eeldusega, et tulevikus suure mahuga allfondidest Eestisse tagasi tulevad investeeringud ületavad SmartCapi algset investeeringut,” seisis riigikontrolli teates.
“Oma vastuses riigikontrollile märkis majandus- ja tööstusminister, et majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on juba ajakohastanud fondide aruandlust ning alustanud riigi riski- ja erakapitali sekkumiste mõjuanalüüsi tegemist. Samuti otsitakse võimalusi SmartCapi vaba raha hoiustamiseks riigikassas ning plaanitakse rollide ja vastutuse selgemaks eristamiseks ajakohastada SmartCapi omaniku ootusi ja valitsemismudelit,” teatas riigikontroll.
Kantsler: SmartCapi kontodel olev raha täidab täna oma eesmärki
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kantsler Ahti Kuningas ütles, et ministeerium on mitme riigikontrolli osundatud muudatusega juba alustanud, ent samas peab ministeerium jälgima, et SmartCap saaks jätkuvalt võtta pikaajalisi investeerimiskohustusi ja tuua Eesti ettevõtetesse juurde erakapitali. “Riskikapitalis tehakse investeeringuid mitme aasta jooksul ning selleks vajalik raha peab olema kindlalt olemas, sõltumata järgmise aasta riigieelarvest või poliitilistest otsustest,” sõnas Kuningas.
“SmartCapi kontodel olev raha täidab täna oma eesmärki. Seda on vaja juba võetud kohustuste täitmiseks ja selleks, et teha hiljem lisainvesteeringuid ettevõtetesse, mille kasv seda vajab,” rõhutas kantsler.
Seni teenib Kuninga sõnul investeerimist ootav raha ka intressi: 2025. aastal teenisid SmartCapi fondid sellelt 9,7 miljonit eurot. “Nõustume aga riigikontrolliga, et raha hoidmise süsteemi saab parandada. Arutame rahandusministeeriumiga võimalust hoida suuremat osa investeerimist ootavast rahast riigikassas ning anda see SmartCapi käsutusse siis, kui seda investeeringuteks vaja läheb,” lausus ta.
Kuningas ütles, et riigil peab olema ka selgem pilt sellest, mida SmartCapi investeeringutega saavutatakse. “SmartCapi ülesanne on aidata Eesti ettevõtetel kasvada ja tuua nende arengusse juurde erainvestorite raha. Riskikapitali puhul ei saa lõplikku tulemust hinnata paari aastaga, sest ettevõtete kasv ja investeeringute tasuvus selguvad sageli alles 7 kuni 12 aasta jooksul. Sellest hoolimata peavad eesmärgid olema selged ja tulemused mõõdetavad. Seetõttu oleme tellinud SmartCapi fondide mõju analüüsi, mis valmib novembris, ning töötame välja selgemad mõõdikud edasiseks,” rääkis Kuningas.
Kuninga sõnul tegeleb ministeerium riigikontrolli tähelepanekute põhjal praegu kolme asjaga. “Hindame SmartCapi investeeringute mõju, otsime paremat lahendust investeerimist ootava raha hoidmiseks ning muudame juhtimise ja eesmärgid selgemaks. Meie eesmärk on lihtne: riigi investeerimiseks mõeldud raha peab olema hästi hoitud, selle kasutamine peab olema arusaadav ning see peab aitama tuua Eesti ettevõtetesse võimalikult palju erakapitali,” sõnas Kuningas.
Taust
Riigikontroll koostas ülevaate SmartCapi fondidele eraldatud rahast, investeerimistegevusest ning analüüsis, kuidas on korraldatud SmartCapi fondide eesmärgistamine ja järelevalve.
AS SmartCap on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) tütarettevõte. SmartCapi valitsetavate riskikapitalifondide investor ja osakute omanik on Eesti Vabariik ning omaniku esindaja majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.
Riigi investeeringud SmartCapi fondidesse hoogustusid 2021. aastal Taaste- ja Vastupidavusrahastu 100 miljoni euro suuruse Rohefondi meetme toel. Arengufondi järglasena oli ASi SmartCap valitsemisel juba varem Riskikapitalifond, millele valitsus otsustas aastatel 2022 kuni 2023 eraldada veel 230 miljonit, ning Kaitsefondi paigutamiseks eraldati aastatel 2024 kuni 2025 kokku 100 miljonit eurot.