Venemaa on leidnud oma sõjas Ukraina vastu ootamatu liitlase ehk kuuma ja kuiva ilma Euroopas, mis piirab Ukraina ekspordivõimalusi ning energiaga varustamist, kirjutas USA väljaanne Newsweek.
Väljaanne märkis, et pärast Venemaa täiemahulise sissetungi algust, kui Must meri muutus laevadele ohtlikuks, sai Doonaust üks peamisi Ukraina teraviljaekspordi alternatiivseid marsruute. Sel suvel on olukord aga muutunud, sest Rumeenias on laevaliikluses ja elektritootmises esinenud veetaseme languse tõttu tõsiseid häireid.
Samal ajal on Venemaa intensiivistanud rünnakuid Ukraina sadamatele Odessa ümbruses.
Väljaandes esitatud andmete kohaselt registreeriti ainuüksi juulis 35 rünnakut sadamates viibivatele laevadele, 22 rünnakut merel olevatele laevadele ja 67 lööki sadamataristule.
Eelmisel nädalal andsid Vene väed löögi ka Majakõ lähedal asuvale sillale, mis ühendab Odessa oblastit Moldova ja Rumeenia suundadega. USA Sõjauuringute Instituut (ISW) oletas, et õhulöögi eesmärk oli häirida maismaamarsruuti, mida kasutatakse mereekspordiga seotud probleemide tõttu.
Varasemalt on Ukraina korduvalt loonud varumarsruute oma ekspordi korraldamiseks. Pärast Musta mere sadamate blokaadi hakati teravilja vedama raud- ja maanteed mööda, jõepargastega ning Doonau sadamate Izmajili ja Reni kaudu.
Artikli autori hinnangul näitab praegune olukord aga sellise süsteemi nõrkust, sest ka alternatiivsed marsruudid sõltuvad ilmastikutingimustest ja võivad samaaegselt sattuda Venemaa rünnakute alla.
Seda probleemi tunnistatakse autori sõnul tegelikult ka Venemaal. Venemaa Rahvamajanduse Akadeemia rahvusvahelise põllumajandusäri ja toidujulgeoleku keskuse juht Anatoli Tihhonov avaldas äsja riikliku uudisteagentuuri TASS kaudu teemal artikli, milles prognoosis Euroopas nõudluse kasvu Ukraina teravilja järele ja eeldas samas Ukraina ekspordivõimaluste vähenemist. Ajakirja teatel püüab Venemaa sellises olukorras kasutada toidupuudust oma huvides.
Sarnane sõltuvus ilmneb ka energeetikas. Venemaa rünnakud on hävitanud märkimisväärse osa Ukraina elektritootmisvõimsusest ja seetõttu oli riik sunnitud suurendama importi Euroopast. Kuid ka Euroopa energiasüsteem sõltub veevarudest. Ungari Paksi tuumaelektrijaam oli Doonau madala veetaseme tõttu sunnitud oma võimsust oluliselt vähendama ning Rumeenia seisab sarnase probleemi ees Cernavodă tuumaelektrijaamas. 11. augustil hoiatas operaatorfirma Nuclearelectrica, et riik võib olla sunnitud seiskama viimase töötava reaktori.
Põud põhjustab tulekahjusid ja veeprobleeme ka Ukrainas endas. 2024. aastal põles riigis umbes 965 000 hektarit ehk üle kahe korra rohkem kui kogu Euroopa Liidu territooriumil. Kuumus ja põud süvendavad mürskudest põhjustatud tulekahjude tagajärgi, samas kui miinid ja purustatud taristu takistavad päästetöötajate tööd.
“Venemaa on juba aastaid püüdnud vähendada Ukrainale jäänud valikuvõimalusi. Kuumem, kuivem ja plahvatusohtlikum Euroopa võib neid veelgi vähendada. Putin ei suuda neid jõude kontrollida, kuid ta saab sellest siiski kasu lõigata,” seisis väljaandes.