Majandusminister Erkki Keldo jättis kooskõlastamata eelnõu, mille eesmärk on piirata nikotiinitoodete kasutamist noorte seas. Keldo sõnul võivad kavandatud muudatused Eestis tegutsevaid nikotoonitoodete müüjaid ja importijaid märkimisväärselt mõjutada.
Sotsiaalministeeriumi ja justiitsministeeriumi kavandatavad piirangud näevad ette, et Eestis lubatakse müüa nikotiinipatju, nikotiiniribasid ja nikotiinispreid, mis sisaldavad nikotiini kuni neli milligrammi grammi kohta. Eesmärk on vähendada nikotiinitoodete kasutamist noorte seas.
Erkki Keldo saatis kolmapäeval justiits- ja digiministeeriumile kirja, kus teavitas neid eelnõu kooskõlastamata jätmisest. Keldo märkis, et majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) toetab laste ja noorte tervise kaitsmist ning nikotiinitoodete ebaseadusliku müügi piiramist, kuid peab tähtsaks, et ettevõtlusvabadust piiravad meetmed oleksid piisavalt põhjendatud ja mõõdukad.
“Eelnõuga kavandatavad muudatused võivad oluliselt mõjutada Eestis tegutsevaid nikotiinitoodete tootjaid, importijaid, hulgimüüjaid ja jaemüüjaid. Seletuskirjas ei ole nende mõjude ulatust piisavalt hinnatud ega veenvalt põhjendatud tubakatootega seonduvatele nikotiini sisaldavatele toodetele kavandatava 4 mg/g nikotiinisisalduse ülempiiri valikut,” teatas Keldo.
Ta märkis, et eelnõu kohaselt on nelja milligrammi nikotiinisisalduse ülempiiri puhul lähtutud Läti lahendusest, aga see pole piisav põhjendus, et ettevõtlusvabadust piirata.
“Seletuskirjast ei nähtu, milline on Eesti turul olevate nikotiinipatjade ja teiste hõlmatud toodete nikotiinisisaldus, kui suur osa praegu õiguspäraselt turustatavatest toodetest vastaks kavandatavale piirile ning kui paljusid ettevõtjaid ja tooteid muudatus mõjutaks,” lausus majandusminister.
Ka pole ta rahul, et eelnõu ei sisalda teiste liikmesriikide lahenduste võrdlevat analüüsi ega ka selgitust, miks just Läti regulatsioon on Eesti oludes parim lähtekoht.
Keldo sõnul on vaja eelnõu seletuskirja täiendada eri lahendusvariantide võrdlusega ning analüüsima peaks ka piirmäära mõju laste ja noorte tervisele, juhuslike mürgistuste riskile, ettevõtjatele, legaalse turu toimimisele ja tarbijakäitumisele.
Seletuskirjas esitatud andmed puudutavad elektroonilise sigareti vedelikku sisaldavaid tooteid, aga mitte muudatuse mõju nikotiinipatjadele, -ribadele, -spreidele ja kuumutatavatele nikotiinipulkadele.
“Palume täiendada mõjuanalüüsi selliselt, et see hõlmaks eraldi kõiki eelnõuga reguleeritavaid tootekategooriaid ja neile kavandatavaid nõudeid,” sõnas minister.
Lisaks soovib Keldo, et uuritaks ka muudatuste mõju Eesti tootjatele, ekspordile, tööhõivele ja regionaalsele ettevõtluselen ning ka legaalsele turule, ebaseaduslikule kaubandusele ja maksulaekumisele.
“Samuti tuleb analüüsida võimalikku asenduskäitumist, sealhulgas seda, kas osa tarbijatest võib liikuda kontrollimata koostisega toodete või teiste tubaka- ja nikotiinitoodete kasutamise juurde ning milline mõju võib sellel olla eelnõu tervisekaitse eesmärgi saavutamisele,” sõnas Keldo.
Rahul pole majandusministeerium ka eelnõusättega, mille kohaselt ei tohi toote koostis sisaldada tubakast ja mentoolist erinevat maitset või lõhna tekitavat ainet ja nende maitse andmiseks võib kasutada võib ainult konkreetses määruses loetletud aineid. Eelnõu seletuskirjas ei tooda aga välja, miks just neid aineid sobivaks peetakse ja milliseid kulusid võib olemasolevate toodete koostise muutmine ettevõtjatele tuua.
Hindama peaks Keldo sõnul ka eelnõu seost Euroopa Liidu tubaka- ja nikotiinitoodete õigusraamistiku ajakohastamisega.
Sotsiaalministeerium on varem välja toonud, et nikotiinitoodete tarvitamist alustatakse järjest nooremana: kui varem prooviti nikotiini 15-16-aastaselt, siis nüüd juba umbes 11-aastaselt. Kõige sagedamini alustatakse nikotiinipatjade ja e-sigarettidega.
Praegu turul olevatest nikotiinitoodetest vastab eelnõus kavandatud nõuetele veidi üle viiendiku. Umbes 60 protsendil toodetest peaks koostist muutma ja ligi viiendik tuleks turult eemaldada.
Mitmed Euroopa riigid on viimastel aastatel nikotiinitoodete piiranguid karmistanud. Lätis tõsteti kaks aastat tagasi tubaka- ja nikotiinitoodete ostmise vanusepiir 20. eluaastani. Eestis sellist ettepanekut praegu veel ei arutata.
Uute reeglite jõustumine on kavandatud 2028. aastaks, kuid täpne aeg selgub eelnõu menetlemisel.