Kui klassis on vaid 1–3 last ning kogu koolis kuue klassi peale 10 last, jäävad laste suhtlemisvõimalused väga piiratuks ning keeruline on rääkida kaasavast haridusest. Laps õpib suhtlema, konflikte lahendama ja koostööd tegema just läbi erinevate karakterite oma ümber. Üksindus koolipingis on lapsele sama valus kui üksindus vanaduspõlves.
Haridusvõrgu kokkutõmbamine on paratamatu, kuid see ei tohi ega pruugi tähendada maaelu väljasuretamist. See nõuab meilt avatud mõtlemist ja laia pilti. Me peame leppima tõsiasjaga, et vanaviisi edasi ei saa. See ei ole kellegi süü – see on meie ühine demograafiline reaalsus.
Korrastatud haridusvõrk tähendab, et me paneme valla ressursid sinna, kus neist on lastele kõige rohkem kasu. Meie plaan peab põhinema kahel kindlal sambal: tugevad piirkondlikud keskused ja laste vajadustest lähtuv hariduse kvaliteet. Me ei jäta peresid murega üksi. Vald arendab ja kohandab transpordiühendusi, et tagada lastele ohutu, kiire ja mugav kodust kooli ning tagasi jõudmine.
Me peame tagama, et igale lapsele jääb alles turvaline koolitee ja isikupärastatud haridustee suunas, kus arendatakse ka laste kriitilist mõtlemist, oskust probleeme lahendada ja tulevikuvaadet. Sest laste arv võib küll väheneda, kuid iga üksiku lapse väärtus on meie väikese saare jaoks väga oluline.
Meie koolid on jäämas vaikseks, sest hällid on jäänud tühjaks. Ma tean, et iga kooli puudutav otsus tekitab hirmu, kurbust või pahameelt. Kuid valla vastutus on vaadata kümme aastat ettepoole. Me ei saa sündimust vägisi tõsta, küll aga saame luua süsteemi ja põhja, kust lapsed saavad parima võimaliku stardi oma eluks.
Kutsun kõiki Saaremaa kogukondi, hoolekogusid ja lapsevanemaid avatud ning ausale dialoogile. Muutused tulevad, kuid teeme need koos, teadlikult ja väärikalt – meie laste tuleviku nimel.