Keldo: maahindamine ei tähenda automaatselt maamaksu tõusu | Eesti

“Ma võtaksin maamaksu osas kohe hirmud maha – inimestel ei tasu karta, et maamaks hakkaks kuidagi üüratult tõusma,” ütles Keldo.

Keldo kinnitas, et maamaks ei tõuse ei sellel ega ka järgmisel aastal.

“Tänane Postimehe lugu räägib sellest, et 2022. aastal jõustus seadus, mille kohaselt riik hakkas maa hindamist läbi viima,” ütles Keldo.

Maa- ja ruumiametil on plaanis teha maahindamine, mida viidi viimati läbi 2001. aastal. Pärast seda ei tehtud hindamisi kuni 2022. aastani, mil jõustus seadus, et riik hakkab seda uuesti läbi viima.

“Siin tuleb tõesti eristada kahte asja: üks on see, et toimub maa regulaarne hindamine, ja teine on maamaks, mis on oma olemuselt seaduses ette kirjutatud kohaliku omavalitsuse maks,” rõhutas Keldo.

Keldo selgitab, et tegemist on riiklikult kogutava, kuid kohaliku maksuga, millega parandatakse kohalikku elukeskkonda ja kogukonda.

Ministri sõnul ei tasu inimesi hirmutada. “See maa väärtus, mida nüüd hinnatakse, hakkab maamaksu puhul kehtima alles 2028. aastal.”

Maa- ja ruumiamet kommenteeris Postimehele, et hindamine alles käib ja lõplikke tulemusi veel pole. Samas on avalikult kättesaadav Keldo allkirjaga eelnõu, mis seab juba hinnanguid maaväärtuse tõusule, tekitades seejuures vastuolu.

“Selleks tuleb mõista, milline on maa väärtus ajas olnud, ning seda hinnatakse tehingute kaudu. Maa väärtust mõjutavad asukoht ja maakasutuse otstarve. Kogu selle eeltöö peab maa- ja ruumiamet ära tegema,” selgitas Keldo. “Nagu nad ütlesid, saavad lõplikud tulemused valmis oktoobri lõpuks.”

Keldo väidab, et hetkel ei saa midagi lõplikult öelda, sest tehingute ja katastrite analüüsimine alles käib.

“Esiteks, ei majandusministeerium ega maa- ja ruumiamet ei tõsta maa hinda ega määra maamaksu. Maa- ja ruumiamet teeb ainult metoodika ja analüüsi, milline on üldiselt maa hind. See on vajalik tehinguteks, kui inimene tahab enda maad müüa,” rääkis Keldo.

“Teine täiesti eraldi asi on maamaks. Maamaks on puhtalt kohaliku omavalitsuse otsustada: millise protsendi ta maa väärtusest küsib või kas ta üldse küsib,” selgitas Keldo.

Ta lisas, et omavalitsus otsustab maamaksumäära, maksu aastase tõusu ja ka näiteks kohalikud maksusoodustused. Ta lisas, et need numbrid sõltuvad suuresti omavalitsusest.

“Näiteks Saue vald kehtestas kõikidele sissekirjutatud elanikele 1000-eurose maamaksuvabastuse, et anda signaal: kui sa elad selles vallas, siis tegelikult jah, su maa väärtus on kõrge, aga omavalitsus hindab seda, et sul on sissekirjutus, ja teeb väga suure maamaksuvabastuse,” selgitas Keldo.

Vastavalt maamaksuseaduse paragrahvile 5 kehtestab maamaksumäära kohaliku omavalitsuse volikogu maksustamisaastale eelneva aasta 1. oktoobriks.

Keldo peab loogiliseks, et maamaksu määravad kohalikud omavalitsused.

“Maamaksuga, mis laekub kohalikule omavalitsusele, ehitatakse teid, lasteaedu ja koole ning pakutakse kogukondadele teenuseid,” sõnas ta.

Viimastel aastatel on kodualuse maa maksusoodustuse põhimõtted riiklikult ümber kujundatud. Kodualune maa tähendab peamiselt maa omaniku omandis olevat maad, mida kasutatakse elamumaana.

Kuni 2024. aasta maamaksureformini määras seadus maksuvabastuse ulatuse pindala järgi, mis oli tiheasustusalal kuni 1500 ruutmeetrit ja hajaasustusalal kuni kaks hektarit. Nüüd on antud omavalitsustele võimalus lähtuda kodualuse maa soodustuse andmisel rahalisest piirmäärast. Praegu on kodualusele maale seaduses ettenähtud kuni 1000-eurone maksusoodustus.

Keldo sõnul ei saa välistada, et tulevikus võib olla vajalik kodualuse maa maamaksu ülempiiri tõsta.

“Kogu Eestis me näeme, et maa väärtus kasvab, mis on iseenesest positiivne, eriti maaomanikele,” sõnas ta.

Keldo sõnul hakati Eestis tegema korralist hindamist, et inimesed teaksid oma maa väärtust.

“Inimestel, kes tahavad oma kinnisvara näiteks müüa, on oluline teada maa reaalset väärtust,” väitis Keldo.

Samuti taastati Keldo sõnul hindamine selleks, et vähendada varasemalt maa hindamisel tekkinud poliitilisi vaidlusi.

“Tuletan meelde, et maa hind ja väärtus, sealhulgas maamaksustamine, on väga tundlik teema. Tollal oli meil olukord, kus 21 aastat mitte ükski poliitiline jõud ega valitsus ei soovinud selle teemaga tegeleda,” selgitas Keldo.

“Selle tõttu kirjutati 2022. aastal seadusesse korraline hindamine, et see ei oleks päevapoliitiline kemplus. Selle tõttu anti suurem kaalutlusõigus kohalikele omavalitsustele, et nemad kaaluvad, kuidas hindavad oma elanike jõukust ja kui palju nad maamaksu küsivad,” lisas ta.

Keldo ise toetab pigem kohaliku omavalitsuse autonoomiat.

“Kohalik omavalitsus peab tundma oma elanikke paremini: kui palju on mõistlik maamaksu koguda ja mis sellega kohalikule kogukonnale kasulikku teha saab,” rääkis ta. “Maamaks on tõesti eriline maks – seda kogutakse riiklikult, kuid see laekub täies ulatuses kohalikule omavalitsusele ja kohalik omavalitsus kehtestab määrad.”

Paljud Eesti omavalitsused, kes pistavad rinda rahaliste raskustega, ei ole maamaksuvabastusi kehtestanud. Nende hulka kuuluvad mitmed Kagu-Eesti ja Ida-Virumaa omavalitsused, kes on maamaksu tõstnud, et leevendada rahalisi puudujääke.

“Ega ka riigi rahanduse seis keskvalitsuse vaatest ole kuidagi roosiline – mitmendat aastat järjest me kärbime ja tõmbame koomale,” tõdes Keldo.

Keldo hinnangul on maamaksu määrad, võimalikud soodustused ning eelarveprioriteedid kohalike omavalitsuste ja nende poliitiliste valikute küsimus.

Keldo sõnul hakkavad alates 2028. aastast kehtima uued maaväärtused ning sellest tulenevalt peab iga omavalitsus ja nende volikogud ise otsustama, kas ja kui palju nad maamaksu tõstavad või ei tõsta ning mida nad teevad maksusoodustustega.