Ukraina droonioperaatorid alistasid Saksamaal toimunud sõjalisel õppusel USA maaväe üksused. Õppus Saksamaal ning USA kaotused Iraanis toovad esile ameeriklaste haavatavuse droonirünnakute ees, kirjutab The Wall Street Journal.

Asjaga kursis olevate allikate sõnul alistasid Ukraina drooniüksused õppusel Combined Resolve vaevata Texase Fort Hoodi baasist rotatsioonile saabunud USA sõdurid ja soomukid.

Ameerika Ühendriigid olid kauglöögidroonide sõjalises kasutamises pioneerid. Pentagon on viimasel ajal kulutanud miljardeid dollareid uue drooni- ja tõrjetehnoloogia hankimiseks ning moodustanud selle käitamiseks erüksused.

Sellest hoolimata on USA-l tänavu Lähis-Idas olnud raskusi Iraani kaugmaadroonide tõrjumisega.

Saksamaal saadud valus õppetund tõi esile Ukraina sõjakogemuse väärtuse, mis keskendub lühimaa lahinguväljadroonidele, rõhutas WSJ.

Aprillis ja mais peetud õppusel pandi proovile külalisüksuste võime tegutseda ja kaitsta end väikeste lahinguväljadroonide massilise rünnaku eest.

Selliseid õppusi nagu Combined Resolve korraldatakse selleks, et väed saaksid kogeda realistlikke lahingutingimusi. USA Euroopa maaväe juhtkond on viimastel aastatel kasutanud võimalust kaasata Ukraina üksusi, et nad vahendaksid oma sõjakogemusi.

“Sellelaadset väljaõpet ei ole võimalik Ameerika Ühendriikides saada,” ütles NATO sõjaline juht kindral Alexus Grynkewich. Ta tõdes, et kui NATO üksused harjutavad Ukraina vägede vastu, on “muutus märkimisväärne”.

Combined Resolve on kaks korda aastas toimuv õppus, mis keskendub suuremahulistele maaväe lahinguoperatsioonidele. Seal kasutavad rotatsioonil viibivad USA üksused soomusdiviise, mida toetavad jalavägi, helikopterid, droonid ja muu sõjaline tehnika.

Õppusel osales umbes 3500 USA sõjaväelast. Asjaga kursis olevate isikute sõnul oli nende ülesanne rünnata positsiooni, mida kaitses vastaspoole üksus, mida toetasid Ukraina droonioperaatorid.

Maaväe ametniku sõnul olid rotatsiooniüksused varustatud tavapäraste droonitõrjesüsteemidega.

Õppuse kohta selgitusi saanud USA ametnike ja ühe osaleja sõnul tegid Ukraina droonioperaatorid õppuse käigus USA soomusbrigaadile lõpu peale.

Osaleja sõnul saatsid õppusel osalenud väed lahingusse rasked soomukid, mis tekitasid tolmu ja mida Ukraina luuredroonidel oli lihtne märgata. Luuredroonidele järgnesid lõhkekehi heitvad droonid ja FPV-droonid, mis ründavad sihtmärki sellele otsa lennates.

Sellistel õppustel kasutatakse lahingumoona harva. Tavaliselt jääb droon sõiduki kohale hõljuma või lendab sellele piisavalt lähedale, et vaatleja saaks lugeda sihtmärgi hävitatuks.

Ukraina droonid hävitasid USA masinad nii kiiresti, et õppuse jätkamiseks tuli lubada “hävitatud” USA üksustel uuesti lahingusse naasta.

USA mängis kahenädalase õppuse käigus õppestsenaariumi korduvalt läbi. Maaväe ametniku sõnul muutusid rotatsiooniüksused iga korraga paremaks, kuna õppisid paremini hajuma, maskeeruma ja elektroonilist sõjapidamist kasutama. Lisaks vahetasid ukrainlased õppuse keskel pooli ning aitasid ameeriklastel droonitehnoloogiat tõhusalt kasutada.

Ukraina vägedest on ligi 4,5 aastat kestnud sõjas Venemaaga saanud droonisõja tipptegijad. Ka Moskva väed on omandanud hindamatuid oskusi. USA drooniooperaatoritel puudub aga kogemus droonide parandamise ja relvastamisega tule all, märkis õppusel viibinud isik.

Ukrainas hävitatakse lahingutes nii palju tanke ja muud soomustehnikat, et suurel osal pikast rindejoonest soomustehnikat peaaegu ei kohtagi.

Mõned USA sõjaväelased väidavad siiski, et droonid on Venemaa-Ukraina sõjas tõhusad eelkõige seetõttu, et sõda on jõudnud patiseisu ja liikumist lahinguväljal on vähe. Nende sõnul tõuseksid tankid ja muu soomustehnika manöövrisõjas taas esile.

Kuid Ukraina sõjandusteoreetikud, näiteks relvajõudude endine ülemjuhataja Valeri Zalužnõi, väidavad, et droonitehnoloogia on muutnud traditsioonilise manöövrisõja nüüdseks võimatuks.

Õppusel selgus, et USA-l võib tekkida raskusi soomustehnika kaitsmisega selle liikumise ajal.

See ei olnud esimene kord, kui USA pidi tunnistama Ukraina droonimeisterlikkust. USA ametniku sõnul mõistis üks Ukraina vägesid koolitada aidanud USA jalaväeohvitser juba 2023. aastal, et USA peab ukrainlastelt droonisõda õppima, ning koostas väljaõppeprogrammi, mida võtsid hiljem eeskujuks ka teised maaväe üksused.

Hoolimata vahepeal teravaks kiskuvatest suhetest Kiieviga on president Donald Trumpi administratsioon otsinud Ukrainaga sel teemal kontakti. USA katsetab praegu Ukraina droone, et neid osta, ning on kasutanud Venemaa-Ukraina sõjas katsetatud droonitõrjesüsteeme oma vägede kaitsmiseks Iraanis.

USA kaitseminister Pete Hegseth ütles mais senaatoritele, et on suurendanud Ukrainasse droonisõda õppima saadetavate USA sõjaväelaste arvu.

USA maavägi pole esimene, mille nõrkused Ukraina droonid on paljastanud.

Asjaga kursis oleva isiku sõnul alistasid Ukraina droonioperaatorid möödunud aasta mais Balti regioonis toimunud õppusel vaevata Briti, Eesti ja teiste NATO riikide väed, sealhulgas USA kontingendi.

Tänavu kevadel viisid Rootsi väed läbi õppuse NATO liitlastega, kus Ukraina droonitiimid olid samuti liitlastest paremad, teatasid Rootsi ametnikud kohalikule meediale.