Üks aasta pärast ulatuslikku katkupuhangut on meie sealihatööstus taas raskustes. Euroopa odava liha sissevool surub kohaliku sealiha kokkuostuhinna nii alla, et eestimaine seakasvatus töötab kahjumiga.
Kuigi Eesti seafarmid suutsid eelmise aasta katku järel tootmise desinfitseerida ja taastada, töötavad kasvatajad pidevalt kahjumis. See on viinud olukorrani, kus väiksemad tootjad on juba uksed sulgenud.
“Kui me ikkagi tootmise lõpetame ja seda peaks tahtma kunagi uuesti käivitada, siis see protsess ei ole lihtsalt nii, et täna teen, homme ei tee. See uus käivitamine ei ole odav ja see on väga-väga pikk protsess,” sõnas Saimre Agro Grupi tegevjuht Valmar Haava.
Toodangu müügiga kasvatajatel otsest muret ei ole.
“Me oleme saanud kõik liha ära müüa. Meil on oma kindlad partnerid, kes ostavad, aga ikkagi müüme kahjumiga,” ütles Haava.
Mullune seakatk annab lihatööstustele tunda alles nüüd. Kui laudad jäid tühjaks, tekkis ka lihatarnetesse kuudepikkune auk.
“Meil said pihta sellised farmid, mille tegelik toodang oleks pidanud jõudma turule alles selle aasta alguses või selle aasta esimeses pooles, mistõttu tegelikult on väljatulek olnud suhteliselt pikaajaline;” sõnas Nõo lihatööstuse juht Ragnar Loova.
Sigade arvu vähenemine on vaid üks laiema probleemi tahkudest. Kannatavad ka sektorit teenindavad ettevõtted.
“Mahud on jäänud päris väikeseks ja see omakorda on põhjustanud selle, et ka söödatootjatel ei ole enam piisavalt tööd. Hakkab tekkima selline mahuprobleem, kus enam ei suudeta tagada üht või teist teenust normaalse hinnaga ja lõpuks kajastub see ka siis sealiha omahinnas, mis hakkab järjest kasvama,” ütles Atria Farmide juhatuse liige Meelis Laande.
Tootmismahtude languse tõttu on Eestis vähenenud ka kodumaise sealiha osakaal.
“Kui möödunud aasta oli see varustatuse tase kuskil 70-80 protsendi lähedal, siis täna on ta kuskil 60 protsendi lähedal. Me oleme juba nii-öelda 40 protsendiga miinuses ehk importliha peame nii või naa kasutama turul,” lausus Laande.
Regionaal- ja põllumajandusministeerium otsib võimalusi seakasvatajate kahjude leevendamiseks. Pikemas vaates on riigil aga plaanis suunata raha otse tootmismahtude taastamisesse ja kasvatamisesse.
“Kindlasti on oluline veel Euroopa Komisjoniga läbi rääkida, sest see ei ole ainult Eesti probleem. Meil on see aasta valitsus juba heaks kiitnud, et 14 miljonit saaksime panna just selle jaoks, et saaksime sealiha tootmise mahtusid kasvatada ja emisefarme rohkem rajada,” sõnas regionaal- ja põllumajandusministeeriumi biomajanduse asekantsler Madis Pärtel.
Kuigi tarbija eelistab kodumaist sealiha, tehakse poeleti ees valik tihti ikkagi soodsama importliha kasuks.