Üha rohkem inimesi ostab elektriautosid, kuid kaugeltki kõigil pole kodus oma laadimisjaama. Seetõttu proovivad paljud autot laadida tavalisest majapidamispistikust. Selleks kasutatakse niinimetatud granny charger’it ehk kaasaskantavat laadimiskaablit, mis ühendab elektriauto tavalise 230-voldise Schuko pistikupesaga. Tehniliselt on tegemist Mode 2 laadimislahendusega: kaabli küljes olev juht- ja kaitseseade suhtleb autoga ning jälgib muu hulgas rikkeid. Sellise lahenduse suurim puudus on aeglus, kuna tavalisest Euroopa seinakontaktist laadimise puhul jääb võimsus enamasti mõne kilovati piiresse. Näiteks, Tesla autode Schuko adapteri maksimaalne laadimisvõimsus on 3 kW.
Suurem kitsaskoht on aga see, et elektriauto koormab pistikupesa suure võimsusega järjest päris kaua. Elektriauto võib tavalisest pistikupesast laadides hoida vooluringi suure koormuse all kaheksa kuni kümme tundi või isegi kauem. Kui pistikupesa kontaktid on kulunud, ühendus halb või maja juhtmestik vana, võib ühenduskoht kuumeneda ning halvimal juhul tulekahju põhjustada. Elektriohutuse organisatsioon Electrical Safety First soovitab aeglase elektriautolaadimise jaoks eraldi vooluringi ja võimaluse korral spetsiaalselt elektriauto laadimiseks mõeldud pistikupesa. Ka autotootjad ise käsitlevad tavapistikust laadimist pigem nagu aeglast või varulahendust kui kodust põhilaadimisviisi. Kui palju koormab elektriauto või pistikhübriidi korteripistikust laadimine kodu elektrivõrku ja kui ohutu see lahendus on? Forte vestles sellest ekspertidega ja küsis, kas kaasaskantava laadimiskaabli igapäevane kasutamine on pikemas perspektiivis ohutu nii kodusele elektrisüsteemile kui ka autole.