Samal ajal kui raha on investeeringu ootuses fondi tähtajalisel hoiusel seisnud, on rahandusministeerium pidanud võtma laenu, et katta riigikassa igapäevaseid kulusid. Selline tegevus on riigikontrolli hinnangul näide ebaotstarbekast rahakasutusest. Näiteks oli eelmise aasta lõpus SmartCapi fondide tulevasteks investeeringuteks ja kuludeks vaba raha 261 miljonit eurot.

„Riigi tugi riskikapitalituru arendamisele võib olla põhjendatud, kuid miljoneid riigieelarve raha ei peaks kandma lihtsalt ootele ja maksma ootel raha eest veel ka valitsemistasu, samal ajal kui riigi igapäevaste kuludega toimetulekuks emiteeritakse lühiajalisi võlakirju,“ ütles riigikontrolör Janar Holm.

Näiteks maksti eelmisel aastal SmartCapile kui fondivalitsejale kolme fondi eest kokku valitsemistasu 3,5 miljonit eurot. SmartCapi fondid teenisid mullu 9,7 miljonit eurot intressitulu.

SmartCapi riskikapitalifondides osalemiseks on riigieelarvest eraldatud kokku ligi 466 miljonit eurot, kuid sissemaksete maht ja ajastus pole olnud seotud fondide tegeliku investeerimisvajaduse ja -tempoga. SmartCapi selgituste kohaselt on riskikapitaliinvesteeringute lepinguteni jõudmine mitmeaastane protsess, ühe investeeringu tegemiseks tuleb läbi analüüsida sadu potentsiaalseid investeerimisprojekte.

Kui riskikapitalifondide tavapärases tööloogikas kannavad investorid raha fondi siis, kui seda on vaja varem võetud investeerimiskohustuse täitmiseks, siis SmartCapi on raha kantud ka siis, kui pole teada veel, kuhu raha läheb.

Näiteks tehti kaitsefondi esimese 50 miljoni eurose sissemakse 2024. aastal ja ülejäänud 50 miljonit eurot mullu. Tänavu esimese kvartali lõpu seisuga oli fond aga võtnud investeerimiskohustusi ettevõtete ees vaid 10 miljoni ja investeerimisfondide ees samuti 10 miljoni euro väärtuses. Sarnaselt on seisnud rohefondi rahad kontol: kui 100 miljoni eurose sissemakse tehti 2022. aastal, siis järgneva kahe aastaga suudeti investeerida vaid kolmandiku sellest rahast. Veelgi ulatuslikumalt on ootel olnud riskikapitalifondi raha.

Sealjuures tõdetakse, et kui päriselt läheb raha vaja, siis on makset võimalik teha kiiresti: rahastamislepingu sõlmimise järel jõuab raha riigikassast fondi kontole 6–7 päeva jooksul, mis on piisavalt kiire, et tagada investeeringute õigeaegne finantseerimine ilma raha igaks juhuks fondis hoidmata. Samuti pole maksed väga sagedased. Rahandusministeerium nentis, et riigi rahavoogude juhtimise seisukohast oleks tõesti otstarbekam kanda raha fondi alles siis, kui seda reaalselt vaja on, hoides seni raha riigikassas.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning SmartCap leidsid aga, et riigieelarves tulevasteks investeeringuteks ette nähtud raha kohene kandmine fondide arvetele on ainus lahendus, mis tagab fondivalitsejale vaba raha olemasolu investeerimiskohustuste katmiseks, ning õigusraamistik ei võimalda muul moel selle raha olemasolu tagada kui kogu summa sissemaksmise kaudu.

Ka teisi etteheiteid

Veel heitis riigikontroll SmartCapile ette, et fondidele seatud eesmärgid on sõnastatud laialt, mõõdetavaid sihttasemeid ei ole. SmartCapi valitsetavad riskikapitalifondide eesmärgid on parandada innovaatiliste ettevõtete kapitali kättesaadavust, arendada rohetehnoloogiaid ja tugevdada kaitsetööstust. Neile eesmärkidele ei ole määratud selgeid sihttasemeid ega tähtaegu. Ebamäärase sihiseade korral on riigil sisuliselt võimatu hinnata, kas tehtud investeeringud saavutasid tulemuse ja kas fondivalitseja tegevus vastas ootustele.

Holmi sõnul tuleks ministeeriumil selgelt määratleda, milliseid tulemusi ja millal oodatakse ning kuidas tulemuste saavutamist hinnata. „Praegu ei ole eesmärkide ebamäärasuse tõttu võimalik sisukalt hinnata seniste riskikapitalinvesteeringute tulemuslikkust ega põhjendatust.“

Samuti viitas riigikontroll, et riskikapitaliinvesteeringute juhtimisel on poliitikakujundaja, omaniku ja järelevalve funktsioonide rollipiirid hägustunud. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on SmartCapi fondide puhul korraga poliitikameetmete väljatöötaja, investor ja rahastamislepingute täitmise järelevalvaja ning see tekitab rollide kattuvuse riski ja vähendab otsustusprotsesside läbipaistvust.

Veel kritiseerib riigikontroll, et investeerimise sisulised reeglid paiknevad laiali mitmes dokumendis ning on suures osas konfidentsiaalsed. Kuigi fondi tingimused sisaldavad ärisaladust, hõlmavad need ka teavet, mis ei ole oma olemuselt konfidentsiaalne ja mis võiks olla avalik, pidades silmas, et fond investeerib riigieelarvest tulnud raha.

Ei anna piisavat ülevaadet

Lisaks ei anna valitsusele raha eraldamiseks esitatud otsustusmaterjalid piisavat tasakaalustatud ülevaadet fondide finantsseisundist, riskidest, kuludest ja võimalikest eelarvemõjudest. Seletuskirjad on sageli keskendunud Eesti riskikapitaliturul eksisteeriva turutõrke kirjeldusele ja oodatavale positiivsele mõjule, kuid investori vaates olulised riskid, alternatiivid ja kulud on olnud ebaühtlaselt käsitletud.

Näiteks investeerivad SmartCapi fondid Eesti kapitalituru arendamise eesmärgil ka piiriüleselt. Üle poole fondiinvesteeringute kohustuste kogusummast on suunatud välismaistele fondivalitsejatele eeldusega, et tulevikus suure mahuga allfondidest Eestisse tagasi tulevad investeeringud ületavad SmartCapi algset investeeringut.

Riigikontroll koostas ülevaate SmartCapi fondidele eraldatud rahast, investeerimistegevusest ning analüüsis, kuidas on korraldatud SmartCapi fondide eesmärgistamine ja järelevalve.

AS SmartCap on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) tütarettevõte. SmartCapi valitsetavate riskikapitalifondide investor ja osakute omanik on Eesti Vabariik ning omaniku esindaja majandus- ja kommunikatsiooni­ministeerium.

Riigi investeeringud SmartCapi fondidesse hoogustusid 2021. aastal taaste- ja vastupidavusrahastu 100 miljoni euro suuruse rohefondi meetme toel. Arengufondi järglasena oli ASi SmartCap valitsemisel juba varem riskikapitalifond, millele valitsus otsustas aastatel 2022–2023 eraldada veel 230 miljonit, ning kaitsefondi paigutamiseks eraldati aastatel 2024–2025 kokku 100 miljonit eurot.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?SaadaKommenteeriLoe kommentaare (54)