Seeni vaatas fotodelt Tartu ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia seentekogu kuraator, Räpina aianduskooli seenekasvatuse õpetaja Irma Zettur ja ütles, et märgatud liik on laik-servikheinik ehk ladina keeles Hypsizygus tessulatus.
Veebiportaali eElurikkus andmetel registreeriti laik-servikheiniku leid esimest korda 2022. aasta oktoobris Tartus ja seejärel sama aasta novembris Võrumaal Pindi külas. Nüüd lisandus nimekirja Viljandi.
«Ma ei soovita vaid neile kolmele vaatusele siiski rõhuda, sest tõenäoliselt esineb laik-servikheinikut Eestis rohkem,» märkis Zettur. «Välimuselt sellega sarnane on jalaka-servikheinik ehk Hypsizygus ulmarius, mida Eestis on registreeritud 53 leidu. Ilmselt on mõnel juhul tegu hoopiski laik-servikheinikuga.»
Nagu Zettur rääkis, kasvab laik-servikheinik nii üksikuna kui kobaras, eelistades substraadina haaba, paplit ja suhkruvahtrat, samas kui jalaka-servikheinik esineb enamasti üksikult eeskätt jalakal ja saarvahtral ning seene jalg on kübara suhtes tsentrist väljas. Mõlemad seened on valkjat või kahvatuhalli tooni. Laik-servikheiniku kübaral on selgelt eristuvad tilgakujulised laigud, samas kui jalaka-servikheiniku kübar on vesijate laikudega, mida on võrreldud ka rasvalaikudega.
Mõlemad maitsevad ja lõhnavad jahuselt. Süüa sünnivad samuti nii laik- kui jalaka-servikheinik, küll aga soovitatakse neid esmalt kuumutada, näiteks praadida. Viljaliha on valge ja lihakas. Noored isendid on maitsvamad, vanad muutuvad sitkeks.
«Kokkuvõttes võib öelda, et laik-servikheinik ei ole just haruldane, kuid ka mitte tavaline seen,» lausus Zettur. «Eestis esineb teda pigem harva ning kasvupaikadeks võivad olla enamasti pargid, alleed ja rohumaade servad, kus on vanad lehtpuud.»