Äsja selgusid Eesti suurima ettevõtluskonkursi „Eesti parimad ettevõtted“ selle aasta finalistid. Eri auhinnakategooriate võitjad on võistlustules aasta ettevõtte tiitlile, mis kuulutatakse välja 1. novembri galaõhtul ja mida saab vaadata ETV vahendusel.
Delfi Ärileht küsis finalistidelt, milline on Eesti majanduse seni kasutamata võimalus, mille peaks järgmistel aastatel kindlasti realiseerima.
Aasta eksportöör 2025 (Tech Group): automatiseerimine massidesse
Tech Groupi turundusjuht Maiko Kiis leiab, et majanduse lisandväärtus kasvaks robootika poole liikumisega.
„See on see, millega tegeleme ka seetõttu, et automatiseerida lihtsamad tööetapid, rutiin. Selle kaudu saavad inimesed teha täisväärtuslikumat tööd ja elada õnnelikumat elu. See on ka meie laiem motivatsioon ja eesmärk.“ Tema sõnul ettevõtjad samas väga ei tea ega oska. „Tullakse uitmõttega, et võiks teha midagi, aga plaani ei ole. Eestis on üldine teadlikkuse puudus.“
Aasta innovaator 2025 (Pactum AI): e-residentsus ja miljardid
Pactumi kaasasutaja ja tegevjuht Kaspar Korjus ei ole pika jutu mees. Tema vastus on konkreetne: „Suhteliselt lihtne võimalus Eestile on e-residentidelt saja miljoni euro asemel üks miljard eurot iga aasta otsest maksutulu koju tuua. Kui keegi oleks riigis väga ambitsioonikas, siis võiks ka kümme miljardit, aga selleks on juba rohkem julgust vaja. Miljard aastas otsest lisatulu aga ei nõuaks suurt pingutust.“
Aasta kestlik ettevõte 2025 (Akzo Nobel Baltics): innustame tegijaid
Ettevõtte juhatuse liige Elena Past nendib, et Eesti majandus on keeruline ja omavahel tihedalt läbi põimunud süsteem, kus kindlasti puudub üheselt lihtne ja selge imerohi.
„See, mis järgmisel aastal meie majandust mõjutab, toetub aastaid ehitatud vundamendile. Usun, et meil on ettevõtjaid, kes on julged, andekad ja valmis võtma riske, et oma unistusi ning ideid ellu viia. Mida rohkem me praeguste otsustajate ja majanduselu mõjutajatena suudame selliseid inimesi innustada ja aidata, seda paremini meie majandusel läheb.“
Aasta turismiedendaja 2025 (Elamus Spa): vaadata tuleks Läti poole
Elamus Spa üks omanikest Andres Tiik vastab küsimusele küsimusega – kui palju välisturiste oleks saanud Eestisse meelitada selle raha eest, mis läks lennundusse „põletamiseks“?
„Eesti ei ole traditsiooniline tööstusriik ja meie majandus sõltub väga suurel määral teenuste sektorist. Aga kuidas saame olla teenustes konkurentsivõimelised, kui meie maksukoormus on suurem kui meie lähiriikidel, kes kõik on ühtlasi meie otsesed konkurendid?“ küsib ta ka teise küsimuse.
Tiik leiab, et turism on ajalooliselt olnud üks neist sektoritest, mis kasvab kiiremini kui riigi sisemajandus tervikuna.
„Eestis me seda paraku ei näe – peamiselt kehtiva majanduspoliitika tõttu. Ja kahju ei saa ainult hotellipidajad. Kaotajaks jääb kogu majandus: riigieelarve, laevafirmad, sadamad, lennujaamad, toitlustus, juuksurid, bensiinijaamad – kõik, kes teenindavad välisturisti. Lõppkokkuvõttes mõjutab see otseselt sisetarbija ostujõudu, uute töökohtade loomist ja olemasolevate säilimist.“
Tiik on mures, et liiga palju on olnud juhtumeid, kus suuremahulised, saja miljoni kuni miljardi euro suurused investeeringud on Eestisse tulemata jäänud. Ka kohaliku kapitali arendajad on lahkunud, sest puudub majanduspoliitiline kindlus. Ta usub, et Eesti väiksus võiks tegelikult olla meie eelis – meil on võimalus ja paindlikkus teha vajalikke muudatusi palju kiiremini kui suurtel riikidel.
„Imerohtu ei ole ja vanad majandusõpikud enam selles uues geopoliitilises maailmas ei tööta. Kui aga Eesti tahaks kiiresti elavdada tööturgu, kohalikku materjalitootmist ja ehitussektorit, piisaks näiteks, kui võtta üle Läti ning Riia planeeringu- ja ehitusseadused. Seal menetletakse detailplaneeringust ehitusloani maksimaalselt kuue kuuga. Eestis võib sama protsess võtta viis, kaheksa või isegi rohkem aastat. Just see on üks peamisi põhjusi, miks paljud Eesti arendajad on otsustanud Riias kanda kinnitada. Kahjuks liigub ka maksutulu nendega sinna.“
Aasta pereettevõte 2025 (Pro Optika): tegeleda tuleb noortega
Pro Optika üks juhte Katriine Mark toob kasutamata võimalusena välja noorte ja ettevõtluse varajase sidumise. Meil on nimelt tohutult potentsiaali kasvatada järgmine põlvkond juhte, loojaid ja mõtlejaid – aga selleks peab andma võimalusi juba koolis gümnaasiumi tasemel. „Praktikad, töövarjutamised ja ettevõtjatega kohtumised peaksid inspireerima noori ja see peaks olema sama loomulik osa õppekavast kui kehaline kasvatus, et olla elujõulisemad.“
Mark leiab, et kui tahame tulevikus tugevat majandust, peame istutama ettevõtlikkuse seemne varakult. Ka pereettevõtted peaksid mõtlema igapäevaselt või süsteemselt, kuidas nad suudavad oma järeltulevatele põlvedele anda edasi parima ja vajaliku hariduse tulevaseks ettevõtete ja majanduse kasvuks ning hüppeks.
„Ettevõtjad vajavad tuge ja mõistmist avalikult sektorilt, et see kuulaks ettevõtjate vajadusi ja soove, milliseid spetsialiste meil lähiaastatel enim vaja on. Eesti on piisavalt väike, et olla agiilne ning kohaneda kiiresti muutuvas maailmas. Ja seda edu ei tohi lämmatada liigse bürokraatia või võimule pääsemise populismiga,“ ütleb Mark.
Viimasena rõhutab ta, et väga oluline on ka ettevõtete ja ülikoolide koostöö soodustamine ning tagant tõukamine, sest seal tekivad uued teadmised ja innovatsioon, mis viib Eesti edasi nutikamate lahenduste ning kõrgema lisandväärtusega majanduse suunas.
Aasta välisinvestor 2025 (Foxway): ikka need regulatsioonid
Foxway juhatuse liige Oliver Kotkas leiab, et riigi tasandil on stabiilne maksukeskkond ettevõtetele väga oluline ehk uudised teatud maksutõusude ärajätmisest on väga tervitatavad. Ringtehnoloogia valdkonnas annaks suure eelise ka maksusoodustused.
„Kui näiteks Foxway müüb veebipoodide kaudu Saksamaa eraklientidele, siis rakendame korduskasutatud seadmete puhul marginaalse käibemaksu erikorda. Kui meie peame oma kaubale lisama 24% käibemaksu ning meie konkurent Saksamaal saab samale kaubale lisada 19% käibemaksu, siis on neil selgelt hinnas konkurentsieelis.“
Ringmajandus on Kotkase sõnul meie kõigi tulevik ja siin on palju võimalusi ka Eesti majandusele. Samas regulatsioonid sellega veel alati kaasas ei käi. Näiteks peavad tarbeelektroonika tootjad maksma Euroopa Liidus tasusid, et turule toodud seadmed oma elutsükli lõpus kokku kogutaks.
„Kuigi seadme algne tootja on kord juba vastavad tasud maksnud ja Foxway ise uusi seadmeid ei tooda, rakenduvad meile siiski paljudel juhtudel laiendatud tootjavastuse tasud. See on vaid üks näide regulatsioonide tasandil, kus on võimalik veel väga palju ringmajanduse toetamiseks ära teha.“
Aasta konkurentsivõimelisim tööstusettevõte (LTH-Baas): Eesti kui kompetentsikeskus
Eesti laevandussektori ühe suurema tegija LTH-Baas projektijuht Ken Järvekald ütleb, et nende hinnangul seisneb majanduse suurim kasutamata võimalus tippspetsialistide potentsiaalis. Eesti peaks lähiaastatel keskenduma rohkem kõrgetasemeliste spetsialistide koolitamisele ning maksusüsteemi kujundamisele viisil, mis muudaks riigi atraktiivseks sihtkohaks ka välismaistele ekspertidele.
„Eestist võiks kujuneda omamoodi kompetentsikeskus, kust juhitakse rahvusvahelisi projekte ja kus tegutsevad tipptasemel insenerid ning arendajad. Vajalikud inimesed ja hariduslik baas on meil juba olemas, kuid puuduvad piisavalt motiveerivad ja konkurentsivõimelised võimalused nende spetsialistide Eestisse toomiseks või siin hoidmiseks.“
Aasta konkurentsivõimelisim kaubandusettevõte (Tavid): ujuma peaks vastuvoolu 
Kullamüüja Tavid kõneisik toob esmalt välja, et kõik lääneriigid liiguvad hetkel aina kõrgemate maksude, suurema riikliku sekkumise ja inimeste vabaduste piiramise poole.
„Kui meil oleks julgust risti vastupidises suunas ujuda ehk makse vähemalt poole võrra alandada, sekkumist piirata ja vabadused uuesti au sisse tuua, läheks meil edaspidi päris hästi,“ leiab ta.
Ta lisab, et kui keskpank veel ka mõnikümmend tonni kulda soetaks ja kullaga tagatud kroonid käibele tooks (esialgu euroga paralleelselt), siis jõuaksime paarikümne aastaga Euroopa viie rikkaima riigi hulka. „Julge eristumine toob tulemused.“
Aasta konkurentsivõimelisim teenindusettevõte (Kapitel): ühendused korda
Kinnisvaraarendaja Kapitel juhatuse esimees Taavi Ojala rõhutab kasutamata võimalusena seda, et meil on vaja luua paremad ühendused nii välisriikidega kui ka siseriiklikult.
„Eestil on väga piiratud ühendused ülejäänud maailmaga – suhteliselt väike arv lennuliine, mõni laeva- ja bussiliin. Samuti on hoolimata riigi väiksusest piiratud ja ebamugavad võimalused Eesti-siseselt liikumiseks – on mõned rongiliinid, suhteliselt palju bussiliine ning mitterahuldavas korras maanteed ja seda eriti suuremate linnade vahel. Eesti kolm peamist maanteed (Tallinn–Tartu, Tallinn–Pärnu ja Tallinn–Narva) tuleks kiirkorras neljarajaliseks välja ehitada,“ leiab ta.
Aasta tööstuse digitaliseerija 2025: Tiksoja Puidugrupp
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada
Kommenteeri
Loe kommentaare (6)