Rootsi parlament otsustas neljapäeval langetada kriminaalvastutuse iga 14 eluaastale. Parempoolne valitsus on lähenevate valimiste eel andnud lubaduse kuritegevus karmilt maha suruda.
Otsuse poolt hääletas 281 seadusandjat, kelle hulgas olid ka opositsioonilised sotsiaaldemokraadid. Vastu oli 66 seadusandjat.
Valitsus soovis algselt langetada kriminaalvastutuse ea 13 eluaastani, kuid pidi ettepaneku juunis tagasi võtma, sest ei suutnud saada sellele piisavat toetust.
Rootsit on juba üle kümne aasta raputanud jõukudevahelised arveteklaarimised eelkõige uimastituru kontrollimise nimel, kus sageli kasutatakse kuritegude toimepanemiseks noori, keda nende vanuse tõttu ei ohusta karmid vanglakaristused.
Peaminister Ulf Kristerssoni juhitud konservatiivne vähemusvalitsus püsib võimul tänu parempopulistliku erakonna Rootsi Demokraadid toetusele. Valitsus tegi pärast ametisseastumist 2022. aastal võitluse kuritegevusega oma poliitilise platvormi keskseks osaks.
Parlament hääletas ka noorte vanglakaristuste lühendamise piiramise poolt. Alla 18-aastaseid noori saab nüüd vangi mõista kuni 18 aastaks. Seadus jõustub 10. septembril ehk kolm päeva enne riigis toimuvaid üldvalimisi.