Isamaa tutvustas kolmapäeval erakonnapoolset alternatiivset riigieelarve ettepanekut. Erakonna esimees Urmas Reinsalu tõi kolmapäevasel pressikonverentsil välja eelarvenõukogu kriitika valitsuse eelarvele ning rõhutas, et eelarve peab põhinema korras riigirahandusel, mida on tarvis majanduskeskkonna usaldusväärsuse tagamiseks.
Erakond tegi eelarvesse kokku 10 muudatusettepanekut.
“Isamaa alternatiivne ettepanek näeb ette, et me peame tegema pingutuse ja järgmistel aastatel peab eelarvemiinus olema mitte 4,5 protsenti, vaid kolm protsenti,” ütles ta. Reinsalu rõhutas, et valitsus ei ole arvestanud, kuidas kaitsekulude vabastusklausli lõppemisel eelarve taas piiridesse mahuks.
Katteallikana oma plaanidele pakub Isamaa välja maksuküüru kaotamisest loobumise, samuti teise pensionisamba maksete peatamise. “Võlarahaga ei ole võimalik täita valimislubadusi,” märkis Reinsalu.
Isamaa hinnangul ei tohi maksukoormus kasvada ja selle langetamisel peab olema strateegiline eesmärk, mis on inflatsiooni ja hinnatõusu pidurdamine. Ühtlasi tuleb Reinsalu sõnul tagasi pöörata viimane käibemaksutõus.
Paketi osana peab Isamaa vajalikuks ka käibemaksu langetamist põhitoiduainetele, seda küll tähtajaliselt. Veel soovib Isamaa ka tulumaksuvabastust alates esimesest lapsest.
Sotsiaaldemokraadid tegid eelarvele 17 muudatusettepanekut, millest viis tulid riigikogu fraktsioonilt ja 12 saadikutelt.
Erakonna aseesimehe Riina Sikkuti sõnul toob plaanitav riigieelarve ühiskonda juurde sotsiaalseid probleeme ja ebaõiglust ning valitsus premeerib oma maksuotsustega hästi teenivaid jõukaid inimesi.
Seega teevad sotsid eelarvesse ettepaneku tõsta toimetulekupiiri tänaselt 200 eurolt 300 euroni ja suunata erihoolekandes valitseva kriisi leevendamisse 30 miljonit eurot.
Laste ja lastega perede toetamiseks taotlevad sotsid huvihariduse toetuse kahekordistamist ja koolitoidu toetuse tõstmist ühelt eurolt 1,5 euroni lapse kohta ning esimese ja teise lapse toetuse tõstmist tänaselt 80 eurolt 100 euroni kuus.
“Lasteaiaõpetajad väärivad sarnaselt kooliõpetajatega palgatõusu, mistõttu tuleb neli miljonit eurot suunata nende palgatoetuse tarbeks. Samuti vajab lahendamist ERSO orkestrantide palgamure,” ütles Sikkut pressiteate vahendusel.
Veel soovivad sotsiaaldemokraadid rea ettepanekutega edendada regionaalset arengut. Saadikud soovivad suurendada kohalike omavalitsuste tasandusfondi 14 miljoni euro võrra ning eraldada 20 miljonit eurot kohalike teede mustkatte alla viimisele, 1,5 miljonit eurot hajaasustuse programmile ja miljon eurot bussiliinide jaoks ning toetada 10 miljoni euroga sigade Aafrika katku kulude katmist ja tootmismahu taastamist.
Keskerakonna fraktsioon tegi riigieelarvele kaheksa muudatusettepanekut, nimetades nende eesmärgiks parandada inimeste toimetulekut ja pakkuda lahendust demograafilisele kriisile.
Fraktsiooni esimehe Lauri Laatsi sõnul on inflatsioon ja majandussurutis halvendanud Eesti perede toimetulekut ja järgmise aasta eelarve põhilistele probleemidele lahendusi ei paku.
Näiteks teeb Keskerakond ettepaneku langetada toiduainete käibemaksu, kaotada automaks, taastada tasuta maakondlik ühistransport ning nagu sotsiaaldemokraadidki soovib erakond tõsta lapsetoetus pere esimese ja iga järgmise lapse kohta 100 eurole kuus. Lisaks soovib erakond ka üksi elava pensionäri toetust tõsta 100 euro võrra 300 eurole.
Olulisel kohal on Lauri Laatsi sõnul ka transpordiga seotud küsimused, mis puudutavad automaksu kaotamist ning ühtlasi soovib erakond tasuta maakondliku ühistranspordi taastamist.
Teiseks lugemiseks saab riigieelarve eelnõule muudatusettepanekuid esitada kolmapäeval kella 17.15-ni.
EKRE riigieelarve muudatusettepanekud hoiaksid kokku ligi 270 miljonit eurot
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond esitas ka oma muudatusettepanekud 2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõule. Ettepanekute seas on plaan võtta raha ära Rail Balticu projektilt ja hoida kokku nii taastuvenergia valdkonnas kui ka kliimamuutuste leevendamise osas. Ettepanekute kohaselt oleks kokkuhoiukohti ligi 270 miljoni euro ulatuses.
“Vähendada 174 143 120 euro võrra riigieelarve vahendeid kliimaministeeriumi valitsemisalal Rail Balticu projektilt. Selle eesmärk on tagada riigieelarve vahendite mõistuspärasem ja tulemuslikum kasutamine Eesti sisese taristu arendamiseks. Projekti praegune kulukus, ebaselge majanduslik tasuvus ja puudulik kaubaveo perspektiiv ei õigusta miljarditesse ulatuvaid investeeringuid, eriti olukorras, kus riigil puuduvad piisavad vahendid oluliste kodumaiste ühenduste – neljarealised maanteed Tallinn–Tartu ja Via Baltica suunal – väljaarendamiseks,” selgitati teadaandes.
EKRE hinnangul raha suunamine Rail Balticu asemel Eesti teedevõrgu ja regionaalsete ühenduste parandamisse toetaks otsesemalt majanduse elavdamist ja ettevõtluse arengut.
Lisaks tuleks erakonna hinnangul vähendada riigieelarve vahendeid kliimaministeeriumi valitsemisalal taastuvenergia osakaalu suurendamise rahastuses ja kliimamuutuse programmis.
“Praegune praktika, mille kohaselt taastuvenergia arendust käsitletakse automaatselt ülekaaluka avaliku huvina, on õiguslikult ja sisuliselt problemaatiline, sest eirab kohalike kogukondade, looduskeskkonna ja alternatiivsete lahenduste kaalumist. Nii õiguskantsler kui ka mitmed kodanikuühendused on rõhutanud, et ükski avalik huvi ei saa põhiseaduslikult olla teistest tähtsam ilma konkreetse sisulise kaalumiseta. Tulevased investeeringud ei saa olla üksnes formaalsete eesmärkide täitmised arendajate huvides,” seisis teates.
“Praegune kliimapoliitika on muutunud ülemäära kalliks ja vähetõhusaks, keskendudes peamiselt süsihappegaasi kvoodimajandusele ning subsiidiumidele, mille tegelik mõju kliimale on marginaalne, ent majanduslik koormus ettevõtetele ja tarbijatele suur. Kliimameetmete ülemäärane rahastamine moonutab energiaturgu, pärsib konkurentsivõimet ja suunab ressursid eemale Eestile strateegiliselt olulisematest valdkondadest, nagu energeetiline iseseisvus, infrastruktuur ja teadusarendus. Seetõttu on mõistlik vähendada kliimapoliitika kuluridasid seni, kuni pole selgunud nende programmide tegelik tõhusus ja positiivne mõjule Eesti majandusele ning elanike heaolule,” kirjutati avalduses.
Lisaks tuleks erakonna hinnangul vähendada ka 36 840 000 euro võrra valitsuse sihtotstarbeta reservi.