Riigikogu aknaalune saadik Enn Eesmaa ütles “Vikerhommikus”, et presidendivalimiste eel on fraktsioonitute roll ja kohtumised kandidaatidega olulised, sest hääletustulemuse võivad määrata üksikhääled. Eesmaa uurib kandidaatidega kohtudes eelkõige nende varjatud minevikuseikade kohta.
Eesmaa sõnul valitseb praeguse presidendivalimiste protsessi ümber veider olukord.
“Mul on üldse selline tunne, et kuidagi imelikult on Eesti jõudnud Rohke Debelakile iseloomulikku maailma. Räägivad väga palju need, kes antud olukorras ei peaks nii väga palju rääkima, ja ei räägi need, kes peaksid rääkima ehk presidendikandidaadi kandidaadid,” nentis ta.
Eesmaa tervitas olukorda, kus potentsiaalsed kandidaadid on asunud suhtlema ka fraktsioonitutega. Kuigi riigikogus on fraktsioonituid saadikuid paarikümne ringis, on Eesmaa hinnangul tõeliselt vabu ja otsustes sõltumatuid saadikuid vähem, sest osa hääletab kindlalt teatud erakondade suuniste järgi.
Kuna tegemist on salajase hääletusega ning parlamendis toetub võim vähemusvalitsusele, võivad just aknaaluste hääled saada määravaks. Näiteks tõi Eesmaa välja, et kui Tiit Landi toetaksid sajaprotsendiliselt Isamaa ja Keskerakonna fraktsioonid, annaks see kokku 19 häält ning ametlikuks ülesseadmiseks vajalikust 21 häälest jääks puudu vaid kaks.
Kohtumistel kandidaatidega ei kavatse Eesmaa piirduda viisakusvestlustega.
“Kandidaatidele, kellega kõigepealt kohtusin, esitasin mõnevõrra ebamugavaid küsimusi. Kõigepealt muidugi luukerede kohta kapis,” lausus ta ja lisas, et tänapäeva meediamaailmas tuleb varem või hiljem kõik välja, mistõttu peavad kandidaadid rünnakuteks valmis olema.
Kahtlused Ülle Madise sobivuses
Õiguskantsler Ülle Madise võimaliku kandidatuuri osas väljendas Eesmaa teatavat kahtlust, viidates praegusele riigiametile kui kuldsele puurile ja kahe ameti suurele erinevusele.
“Riigikogu liikmetena teame ja tunneme Madiset hästi, ta on väga sageli meil käinud esinemas ja ma olen esimene, kes ütleb, et oma praeguse ametiga saab ta suurepäraselt hakkama. Aga presidendiamet on hoopis teine amet, hoopis teine vastutus,” selgitas Eesmaa.
Eesmaa tõi paralleeli teatrilavalt: “See on umbes sama, kui ma mõtlen, kas Peeter Oja saaks hakkama kuningas Leari rolliga. Kindlasti osa inimesi ütleb, et loomulikult saab, teine arvab, et ei, aga seal on väga suur vahe. Kuningas Leari teksti on kirjutanud geniaalne Shakespeare, vabariigi president peab ise oma mõtted leidma ja kirja panema. Isegi siis, kui keegi kirjutab presidendi 24. veebruari kõne, peab ta seda veenvalt esitama,” rääkis Eesmaa.
Samuti heitis Eesmaa ette, et laiem avalikkus ei tunne Madiset ega teisi üleskerkinud nimesid presidendirolli vaates piisavalt hästi, kuna puuduvad avalikud tele- ja raadiodebatid, kus kandidaadid oma visioone ja seisukohti tutvustaksid.
Eelistus: naispresident või veenev riigitegelane
Rääkides sellest, millist presidenti Eesti vajaks, tõi Eesmaa välja, et teiste seas võiks väga veenev kandidaat olla praegune riigikontrolör Janar Holm. Laiemas rahvusvahelises plaanis pooldab Eesmaa aga eristumist.
“Minusuguseid papisid on kogu Euroopa täis, kui me räägime presidentidest. Kui Eesti tahaks eristuda, siis üks variant oleks, et meil oleks naispresident,” märkis Eesmaa.
Oma delegatsioonikogemustele tuginedes meenutas ta president Kersti Kaljulaidi visiite Araabia riikidesse: “Kui tuleb saali Eesti president – sportlik naisterahvas, kena ja viie minutiga selgelt ka väga tark –, uskuge mind, vanakeste silmad lõid särama. Tavapärane presidenditüüp, eriti riigist, mis ei ole maailmas see kõige tähtsam, ei ärata selliseid emotsioone. Nii et vahelduseks ja eristuse mõttes oleks see väga kena.”
Lisaks kordas Eesmaa oma pikaajalist põhimõttelist seisukohta, mida omal ajal toetas ka president Lennart Meri: Eesti presidenti peaks tulevikus valima rahvas otsevalimistel, mitte kokkulepete ja määramiste teel parlamendi tagatubades.