Selle aasta alguses algatas valitsus eriplaneeringu, et leida kuue riigi projekti raames vesinikutorudele Eestis sobiv koht. Praegu otsitakse veel konsultanti, misjärel saavad planeering ja asukoha hindamine alata.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi riigi eriplaneeringu projektijuhi Monika Korolkovi sõnul on projekt mahukas, kuid oluline ning planeerimine eeldab põhjalikke uuringuid, analüüse ja tihedat koostööd erinevate osapooltega. Ta lisas, et projekt hõlmab 24 omavalitsust, kellega tuleb planeering läbi arutada.
“Loodame, et kui menetlus kulgeb plaanipäraselt, saame projekti ettevalmistamisega edasi liikuda kavandatud ajakavas,” rääkis Korolkov. Soov on visandada uueks aastaks trassid, mida ministeerium saab maaomanikele tutvustada.
Vesinikukoridori asukoha osas on praegu õhus ka mõte, et trass rajatakse Läänemere põhja, mis looks otseühenduse Soome ja Saksamaa vahele. Korolkovi sõnul tehakse tööd selle nimel, et trass läheks ka läbi Eesti.
“Kui trass tuleb maismaalt, on Eestil võimalik olla lüli Põhjamaade ja Kesk-Euroopa energiavõrgustikus,” sõnas Korolkov. Ta lisas, et see aitab tugevdada energiajulgeolekut, tuua Eestisse uusi investeeringuid ning luua eeldused vesinikumajanduse arenguks. “Kui Soome otsustab, et neile on kasulikum rajada trass Läänemere põhja, jääme väga paljust ilma,” nentis Korolkov.
Eleringi teadus- ja arendustegevuse juht Siim Iimre sõnas, et trassi valikul eelistatakse kasutada olemasolevat gaasi- ning elektritaristut, et hõlmata võimalikult vähe uut maad.
“See on kindlasti väljakutse, et Eestis on hajaasustus ja meil on palju looduskauneid kohti, looduskaitsealasid,” sõnas Iimre. Ta selgitas, et seetõttu on keeruline leida kohta, kus trassikoridor võimalikult vähe keskkonda mõjutaks või kedagi häiriks.
Nii Korolkov kui ka Iimre kinnitasid, et vesinikutrassi rajamine ei kujuta ohtu inimestele ega keskkonnale. Iimre lisas, et peamine mõju maa-aluse trassi rajamisel avaldub ainult rajamise hetkel. “Sarnaselt maagaasi torustiku rajamisele liigub ehitustehnikat ja toimuvad kaevetööd,” selgitas ta.
Eleringi esindaja sõnul mõjutab projekti kulgu nii riigi eriplaneeringu edukas läbiviimine kui ka teiste riikide ajakavas püsimine.
Iimre rääkis, et investeerimisotsuse saab teha 2030. aasta alguses ja siis sünnib otsus, kas taristu rajatakse või mitte. See võiks valmida aastaks 2035.
Iimre sõnul on projekt vajalik, sest juba 80 ettevõtet on väljendanud huvi vesiniku tootmise või tarbimise vastu.
Sel nädalal lõppes vesinikukoridori loomise koostööks riigi eriplaneeringu hankepakkumiste esitamine. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium asub pakkumisi läbi vaatama ning eduka pakkujaga sõlmitakse leping hiljemalt oktoobris.