Oluline Venemaa-Ukraina sõjas neljapäeval, 13. augustil kell 21.57:

– Ukraina tegi Venemaale ettepaneku vaherahuks Mustal merel;

– Zelenski: Ukraina vabastas alates jaanuarist Oleksandrivka rindelõigul 745 ruutkilomeetrit;

– Ukraina tabas rünnakuga Novorossiiski sadamale nelja Vene sõjalaeva;

– Ukraina meedia ülevaade Novorossiiskis pihtasaanud sihtmärkidest;

– Baškortostanis said pihta naftatöötlemistehas ja Wildberriesi ladu;

– Ukraina droonirünnak jättis Sevastoopoli elektrita;

– Venemaa ründas Ukraina Doonau-äärset sadamat;

– Zelenski palus USA-lt Patrioti õhutõrjerakette;

– Ukraina rünnak peatas kuudeks Orski naftatöötlemistehase töö;

– Zelenski sõnul on Ukraina tänavu vabastanud 745 ruutkilomeetrit;

– Kieli instituut: sõjaline abi Ukrainale kasvas juunis;

– Lubinets: Venemaa on hukanud vähemalt 345 alla andnud Ukraina sõdurit;

– Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1310 sõdurit;

Ukraina tegi Venemaale ettepaneku vaherahuks Mustal merel

Ukraina tegi vahendaja kaudu Venemaale ettepaneku lõpetada rünnakud tsiviilsihtmärkide vastu Mustal merel, kuid Moskva pole Kiievi algatusele veel vastanud.

Kiiev ja Moskva on varem tunnistanud, et sellised rünnakud võivad mõjutada ülemaailmseid toiduainete hindu, kirjutab RBK Ukraina.

Kiievi ettepanek tuli ajal, mil selgus, et Washington üritab veenda Ukrainat vähendama rünnakuid Venemaa sadamatele.

Varem teatas sõjaanalüütik Robert Clark, et USA “üritab avaldada Ukrainale survet”, et vähendada rünnakuid Venemaa sadamatele.

Lisaks teatati, et USA asepresident J.D. Vance pöördus Volodõmõr Zelenski poole palvega peatada droonirünnakud mitte-Venemaa tankerite vastu Mustal merel.

Zelenski: Ukraina vabastas alates jaanuarist Oleksandrivka rindelõigul 745 ruutkilomeetrit

Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas neljapäeval, et alates jaanuarist vabastas Ukraina armee Oleksandrivka rindelõigul 745 ruutkilomeetrit ja tappis ligi 10 000 Vene sõdurit.

Jaanuari lõpus alustas Ukraina lõunarindel ulatuslikke vasturünnakuid.

“Operatsiooni käigus õnnestus vabastada 745 ruutkilomeetri suurune ala. Dnipropetrovski, Donetski ja Zaporižžja oblastis läks 26 küla taas Ukraina kontrolli alla,” märkis Zelenski sotsiaalmeediapostituses.

“Venemaa kaotused on vähemalt 9550 hukkunut ja üle 6600 haavatu,” lisas president ning märkis, et vangi langes ka täpsustamata arv Vene sõdureid.

Järgmisel päeval tegi Ukraina seirerühmitus Deep State suuri muudatusi oma veebikaardil. Seda peetakse üheks usaldusväärseimaks allikaks, sest pelgalt avalikele andmetele tuginemise asemel on rühmitusel otsesed kontaktid Ukraina väejuhtidega.

Uuendatud kaardil märgiti lõunarindel vabastatuks pikk ja lai maariba, mis vastab laias laastus kogu Venemaa okupeeritud alale Dnipropetrovski oblastis ning osale Lääne-Donetskist.

Deep State märkis vabastatuks 18 küla, lisaks tõrjuti Vene väed tagasi veel kuuest asulast. Uuendatud kaardi kohaselt on vabastatud ala kogupindala aga vaid umbes 260 ruutkilomeetrit.

Ehkki need territoriaalsed muutused toimusid juba viimase poole aasta jooksul, hoidus Deep State operatsioonijulgeolekule viidates kaardi korrapärasest uuendamisest.

Eksperdid on ka varem hoiatanud territoriaalsete edusammude mõõtmisel ennatlike järelduste tegemise eest. Rindejoone hallides tsoonides on olukorda raske hinnata ning sageli jääb ebaselgeks, kelle kontrolli all need alad tegelikult on.

Droonide ülekaal lahinguväljal, rindejoonele lähenedes üha surmavamaks muutuv nn surmatsoon ning Venemaa keskendumine väikeste üksuste sisseimbumistaktikale kui peamisele rünnakumeetodile muudavad rindejoone ja seeläbi ka tegeliku territoriaalse kontrolli täpse kaardistamise selles ulatuslikus lahingupiirkonnas järjest keerulisemaks.

Ukraina tabas rünnakuga Novorossiiski sadamale nelja Vene sõjalaeva

Ukraina rünnakus Venemaa Novorossiiski sadamale ööl vastu kolmapäeva sai kahjustusi neli Vene sõjalaeva, mistõttu saab seda pidada Ukraina üheks kõige edukamaks rünnakuks Mustal merel.

“Esialgsetel andmetel said erineva astme kahjustusi neli Vene agressori sõjalaeva ehk kaks fregatti – Admiral Makarov ja Admiral Essen, korvett Bujan-M ning patrull-laev Vassili Bõkov,” teatas Ukraina relvajõudude peastaap kolmapäeva õhtul sotsiaalmeedias tehtud postituses. Admiral Makarov on Vene Musta mere laevastiku praegune lipulaev.

Teadaandes lisati, et alustele tekitatud kahju täielik ulatus on selgitamisel.

Mõlemat Admiral Grigorovitši klassi fregatti kasutab Venema ka tiibrakettide tulistamiseks Ukraina pihta ning mõningatel andmetel tabasid Ukraina löögid just laevade raketilaskeseadmeid.

President Volodõmõr Zelenski teatas varem, et Ukraina väed viisid läbi unikaalse operatsiooni, mille sihtmärgiks oli Novorossiiski mereväebaas enam kui 300 kilomeetri kaugusel rindejoonest.

Musta mere ääres asuvas suures Venemaa sadamalinnas Novorossiiskis on pärast seda, kui Ukraina rünnakud sundisid Venemaa Musta mere laevastikku lahkuma okupeeritud Krimmi poolsaarelt, laevastiku peabaas. Venemaa on suure osa laevastikust Krimmis sadamatest Novorossiiskisse ümber paigutanud pärast korduvaid Ukraina rünnakuid poolsaarel asuvate Venemaa sõjalaevade ja mereväetaristu vastu.

Zelenski sõnul kasutas Ukraina rünnakus reaktiivmootoriga droone Paljanõtsja, laevavastaseid tiibrakette Neptun ja meredroone. Ukraina väed ründasid Venemaa õhutõrjepositsioone, kaisid ja sadamataristut.

“Okupatsioonilaevastik ja kogu seda toetav taristu ei ole kaitstud seni, kuni kestab Venemaa agressioon,” rõhutas Zelenski ühismeediapostituses.

Sõltumatute seirekanalite andmetel teatasid Novorossiiski elanikud kolmapäeva varahommikul korduvatest plahvatustest ajal, mil Venemaa õhutõrje püüdis käimasolevat droonirünnakut tõrjuda.

Krasnodari krai kuberner Veniamin Kondratjev ütles, et Novorossiiski rünnakus hukkus kaheksa-aastane poiss ning kaheksa inimest, sealhulgas üks laps, sai vigastada. Kuberner lisas, et allakukkunud droonirusud kahjustasid 21 elumaja ja nelja ettevõtet, kuid ei täpsustanud, milliste ettevõtetega oli tegemist.

Pealtnägijate sõnul puhkesid Novorossiiskis tulekahjud. Ühismeediakanali Exilenova+ andmetel said kahjustada muu hulgas teraviljaterminal, Šesharise naftaterminal ning Venemaa Musta mere laevastikku teenindav sadamataristu.

Hiljem teatas Reuters, et teraviljaterminal sai rünnakus kahjustada ja peatas ajutiselt tegevuse.

Viimati ründas Ukraina Mustal merel paiknevaid Vene sõjaväeobjekte juuli keskel, kui ööl vastu 18. juulit said tabamuse mitmed Venemaa relvajõudude sõjalis-majanduslikud objektid ning muuhulgas ka Kertšis asuv patrull-laev Svetljak. Lisaks hävitasid Ukraina droonid 19. juuli öösel okupeeritud Krimmis 13 alajaama ja neli Venemaa varilaevastiku alust Mustal merel. 17. juulil hävitasid Ukraina mereväe droonid Mustal merel veel 12 Venemaa varilaevastiku alust. 12 päeva kestnud operatsiooni MoLoChKA jooksul suurenes hävitatud laevade koguarv märkimisväärselt.

2025. aasta septembris hävitas Ukraina merevägi annekteeritud Krimmis Venemaa Musta mere laevastiku sidekeskuse.

Suurim tagasilöök Mustal merel tabas Venemaad 2022. aastal, kui Ukraina vägedel õnnestus 14. aprillil uputada Vene Musta mere laevastiku tollane lipulaev, raketiristleja Moskva.

Ukraina meedia ülevaade Novorossiiskis pihtasaanud sihtmärkidest

Löögid Novorossiiskis asuvate objektide pihta olid üks Ukraina armee kõige edukamaid rünnakuid Venemaa ühe kõige paremini kaitstud linna vastu, märkis Ukraina väljaanne Dialog.ua, mis andis ülevaate pihtasaanud sihtmärkidest.

Rünnaku käigus tabati Novorossiiski teravilja- ja naftakoksiterminali (NKHP), Venemaa mereväebaasi ning naftaeksporditerminali Šesharis. Dialog.ua vahendas avatud allikatel (OSINT) põhineva analüüsi tulemusi.

NKHP – teravilja- ja masuuditerminal

Tuvastatud kahjustused: NKHP teraviljaterminali territooriumil on näha arvukalt tabamusi teraviljahoidlate ja transporditaristu, eelkõige elevaatorite juures.

NKHP on üks Novorossiiski kolmest peamisest teraviljaterminalist ning selle kaudu liigub umbes 12 protsenti Venemaa teraviljaekspordist. Satelliidipiltide põhjal jäid kaks ülejäänud terminali – NZT (12%) ja KSK (14%) – kahjustamata.

Novorossiiski kolm teraviljaterminali kokku tagavad ligi 40 protsenti Venemaa teraviljaekspordist. Kokku liigub Aasovi–Musta mere piirkonna kaudu umbes 80 protsenti Venemaa teraviljaekspordist.

Vene mereväebaas

Analüütikute hinnangul said kahjustada järgmised laevad:

11356R projekti fregatt Admiral Makarov – kahjustused piirkonnas, kus paiknevad Kalibr-rakettide laskeseadmed, samuti ahtri pealisehitise juures, kus asuvad radarisüsteemid;
11356R projekti fregatt Admiral Essen – kahjustused Kalibr-rakettide laskeseadmete piirkonnas. Mõlemal fregatil on kaheksa rakettide laskekambrit;
266M projekti miinilaev;
20360 projekti katse- ja varustuslaev Viktor Tšerokov;
22160 projekti patrull-laev – konkreetset laeva ei õnnestunud tuvastada;
864 projekti luurelaev Priazovje – võimalik kahjustus ahtriosas, kuid olemasolevate piltide põhjal on kahjustuste ulatust raske hinnata;
tuvastamata kuivlastilaev.

Samuti tuvastati mitu tabamust Venemaa 4. allveelaevabrigaadi maapealse taristu pihta.

Analüütikute hinnangul näitab rünnak, et Venemaa Musta mere laevastiku jõud Novorossiiskis on haavatavad ning Ukraina suudab rünnata sõjalaevu isegi nende peamises baasiks peetavas sadamas.

Edasised rünnakud võivad järk-järgult vähendada laevastiku lahinguvõimeliste aluste arvu.

Naftaeksporditerminal Šesharis

Rünnaku alla sattusid terminali peamised kaid, eelkõige kai nr 1, mida kasutatakse suurte Aframax- ja Suezmax-klassi tankerite teenindamiseks.

Tõenäoliselt tabati laadimise ajal Aframax-klassi tankerit.

Satelliidipildil on näha põlemisjälgi, suures koguses kustutusvahtu ning vees õlilaike.

Baškortostanis said pihta naftatöötlemistehas ja Wildberriesi ladu

Ukraina ründas neljapäeva varahommikul droonidega Venemaal Baškortostani vabariigis asuvat naftatöötlemistehast ning veebikaubamaja Wildberries ladu.

“Ühe drooni rusud kukkusid Salavati tööstuspiirkonda. Puhkes tulekahju, kõik operatiivteenistused on sündmuskohal,” kirjutas vabariigi kuberner Radii Habirov ühismeedias. Tema väitel suutis Vene õhutõrje kõik droonid alla tulistada.

Kohalikud elanikud teatasid ühismeedias plahvatustest ja Venemaa õhutõrje tegevusest ning tulekahjust naftatöötlemistehases ning Wildberriese logistikakeskuses. Pärast droonirünnakut tõusis suitsu Salavatis asuvast Gazprom Neft­ehim Salavati naftatöötlemistehase piirkonnas.

Salavati naftatöötlemistehast peetakse üheks Venemaa suurimaks naftatöötlemis- ja naftakeemiakompleksiks. 2024. aastal töötles tehas umbes 7,2 miljonit tonni naftat, mis moodustas ligikaudu 2,7 protsenti kogu Venemaa naftatöötlemise mahust.

Lisaks rünnati veebikanali ASTRA andmetel Baškortostanis Tšisminski rajoonis asuvat Wildberriesi logistikakeskust. Kompleks ei ole veel täielikult valmis ning selle ehitamist alustati 2024. aastal.

Objekti kogupindala on umbes 186 800 ruutmeetrit. Logistikakeskus koosneb kahest hoonest.

Wildberries kinnitas rünnakut ja tulekahju oma Baškortostanis asuvas logistikarajatises.

“Sündmuskohal töötavad tuletõrjeüksused. Objektil viidi vastavalt ohutusnõuetele eelnevalt läbi evakueerimine. Sellel objektil kaupu ei ladustata,” teatas Wildberriesi pressiteenistus.

Hiljem teatas vabariigi juht, et Baškortostani ründas kokku 21 drooni, millest tema sõnul tulistati Salavati kohal alla 16. Ülejäänud droonide sihtmärgiks oli Tšisminski rajoonis asuv logistikakeskus. Habirov kinnitas, et seal “samuti kustutatakse tulekahju ning appi on võetud ka tuletõrje- ja päästehelikopter Ka-32. Tema sõnul sai kaks inimest vigastada ja nad viidi haiglasse.

Ukraina droonid on Gazprom Neft­ehim Salavati tehast rünnanud juba 2025. ja 2026. aastal. Viimati sattus naftatöötlemistehas rünnaku alla 14. juulil. Pärast seda peatas ettevõte tegevuse. Toona hinnati, et remont võib kesta mitu nädalat või kuud.

Ukraina droonirünnak jättis Sevastoopoli elektrita

Ukraina üksuste droonirünnak okupeeritud Krimmi poolsaarel jättis neljapäeval elektrita sadamalinna Sevastoopoli. Seda kinnitas nii linna okupatsioonivõimude juht, kui ka partisaniliikumine ATEŠ, mis märkis ka probleeme interneti ja sideühendusega.

Sevastoopoli nukuvalitseja Mihhail Razvožajev kinnitas, et linn jäi pärast Ukraina relvajõudude rünnakut täielikult elektrita. Okupatsioonivõimude esindaja sõnul kehtestati objektidel erirežiim ning spetsialistid hindavad kahjustuste ulatust, et neid parandama asuda.

Samal ajal teatas partisaniliikumine ATEŠ, et Sevastopolis tekkisid probleemid side ja internetiga. Lisaks on pärast droonirünnakuid elektrita ka teised Venemaa poolt okupeeritud linnades Lõuna-Ukrainas. Elektrit ei ole Berdjanskis, Melitoopolis ja Henitšeskis .

Lisaks okupatsioonivõimude juhi ametlikule teatele Sevastopoli elektrikatkestuste kohta annavad sellest teada ka kohalikud elanikud, kes jagavad internetis elektrikatkestuste kaarti. 

Venemaa ründas Ukraina Doonau-äärset sadamat

Venemaa ründas öösel Ukraina suurimat Doonau-äärset teraviljasadamat, põhjustades seal purustusi ja süüdates tulekahju, teatasid Ukraina võimud neljapäeval.

Rumeenia piiri lähedal Odessa oblastis asuv Izmaili sadama kaudu ekspordib Ukraina teravilja ja teisi kaupu. Piirkonna omavalitsus teatas Telegramis, et rünnakud kahjustasid sadama taristut ning põhjustasid linna kaguosas elektrikatkestuse.

Rünnak toimus päev pärast seda, kui Ukraina ründas Novorossiiskit, mis on Venemaa Musta mere äärne kõige olulisem teraviljaekspordi keskus.

Odessa oblastis tabas neljapäeval Venemaa droon reisirongi, tappes rongijuhi ja tema abilise, teatas Ukraina Raudtee tegevjuht Oleksandr Pertšovskõi.

Zelenski palus USA-lt Patrioti õhutõrjerakette

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles kolmapäeva hilisõhtul USA uudistekanalile CNN, et Ukraina vajaks viis protsenti USA praegusest õhutõrjesüsteemi Patriot rakettide varust selleks, et tõrjuda Venemaa hoogustunud ballistiliste rakettide rünnakuid.

Kiiev on taotlenud USA-lt rohkem PAC-3 rakette, mis on uusimad Patrioti raketid ja suudavad alla tulistada Venemaa ballistilisi rakette. Patrioti rakettide tarned Ukrainasse vähenesid pärast seda, kui Iraaniga sõtta astunud USA suunas oma rakettide tarned sinna.

Zelenski ütles intervjuus, et kümme protsenti USA praegusest Patrioti rakettide varust oleks piisav kõigi Venemaa ballistiliste raketirünnakute peatamiseks.

“Müüge meile viis protsenti – me saame talve üle elada ja inimeste elusid päästa. Kui nad saavad müüa meile kümme protsenti, hävitame kõik venelaste ballistilised raketid. Mul on [praegu] üks protsent,” ütles ta CNN-ile.

Suure kiiruse ja järsu lennutrajektoori tõttu on ballistilisi rakette palju raskem alla tulistada kui droone ja tiibrakette.

Ukraina õhujõudude pressiesindaja Juri Ignat ütles Facebookis, et Venemaa tulistas juulis Ukraina pihta üle 450 erineva raketi, millest enam kui pooled olid ballistilised.

Ta on juba varem teatanud, et õhujõud lõpetavad igapäevaste andmete avaldamise allatulistatud ja tõrjutud Venemaa ballistiliste rakettide kohta ning hakkavad neid andmeid esitama kord kuus.

Ukraina rünnak peatas kuudeks Orski naftatöötlemistehase töö

Venemaal Orski linnas asuv naftatöötlemistehas, mida tabas kaks päeva tagasi Ukraina droonirünnak, on sunnitud täielikult tegevuse peatama ning remonditööd võivad kesta kuni kuus kuud, teatas piirkonna kuberner neljapäeval. Ta hoiatas, et see võib tekitada autojuhtidele kütusevarustuse probleeme.

“Droonirusud kahjustasid olulist taristut, mida praegu ei ole võimalik remontida. Seadmed on imporditud ning sanktsioonide tõttu võib remont võtta kuni kuus kuud. Tehas on täielikult peatatud,” kirjutas Orenburgi oblasti kuberner Jevgeni Solntsev sotsiaalmeedias. Vene võimud väidavad Ukraina droonirünnakutest rääkides enamasti, et kahju tekitasid Ukraina droonide rusud, andes mõista, justkui oleks need enne sihtmärgini jõudmist alla tulistatud.

“Valmistume kõige halvemaks stsenaariumiks ning peame hakkama toetuma väljastpoolt piirkonda toodavale kütusele,” lisas kuberner.

Ukraina on tänavu intensiivistanud rünnakuid Venemaa naftatöötlemistehaste vastu, põhjustades laialdaselt kütusenappust. Sellega püüah Kiiev on suurendada Moskva jaoks 2022. aastal alustatud täiemahulise agressioonisõja jätkamise hinda.

Solntsevi sõnul on praegu töös 80 protsenti piirkonna 287 tanklast ning eelisjärjekorras varustatakse kütusega erisõidukeid.

Ta ütles, et liikluspolitsei ja vabatahtlikud korraldavad liiklusvoogu ajal, mil autojuhid püüavad kütust hankida.

“Kuigi olukord ei ole kõikjal lihtne, on see hallatav,” ütles ta. “Soovin pöörduda iga siinse autojuhi poole: palun olge kannatlikud.”

Ukraina sõjavägi teatas teisipäeval, et ründas Orski naftatöötlemistehast, mis asub Kasahstani piiri lähedal, umbes 1470 kilomeetrit Moskvast kagus, ning põhjustas seal tulekahju.

Tehase aastane toornafta töötlemise võimsus on 6 miljonit tonni. Seal toodetakse bensiini, diislikütust ja lennukikütust, masuuti, bituumenit ning muid naftasaadusi.

Zelenski sõnul on Ukraina tänavu vabastanud 745 ruutkilomeetrit

Ukraina väed on tänavu Venemaa okupatsiooni alt vabastanud 745 ruutkilomeetrit territooriumi kagurindel, teatas president Volodõmõr Zelenski kolmapäeval.

Ukraina relvajõud on viimastel kuudel püüdnud suurendada survet Venemaale, korraldades vasturünnakuid 1200 kilomeetri pikkuse rinde eri lõikudes ning rünnates Venemaa logistika- ja energiataristut.

Zelenski sõnul on Ukraina kontrolli alla tagasi saadud 26 asulat Dnipropetrovski, Donetski ja Zaporižžja oblastis. Need asuvad umbes 60 kilomeetri pikkusel rindelõigul, kus kolme oblasti piirid kokku puutuvad.

“Meie pealetungioperatsioon viidi läbi täpisrünnakuga ning plaanipäraselt,” ütles ta sotsiaalmeediaplatvormil X, tunnustades Ukraina õhudessantvägesid ja teisi üksusi.

Avatud lähteandmetel põhinevaid analüüse koostav Ukraina rühmitus DeepState, mis jälgib mõlema poole positsioone rohkem kui neli ja pool aastat kestnud sõjas, teatas oma viimases hinnangus, et Ukraina väed on taastanud kontrolli 19 rinde lähistel paikneva asula üle.

DeepState’i sõnul on Ukraina üksused Vene väed tagasi tõrjunud veel kuuest asulast.

Zelenski ja DeepState’i esitatud asulate nimekirjad olid üldjoontes sarnased.

Ukraina kindralstaap avaldas kolmapäeval video, kus oli peamiselt droonidega filmitud materjal Ukraina sõduritest, kes heiskavad tagasi vallutatud asulates Ukraina lippu. Reuters tunnistas, et ei saa video autentsust sõltumatult kontrollida.

Analüütikute sõnul on Venemaa vägede edasiliikumine tänavu suurel osal rindel aeglustunud, kuigi Vene väed lähenevad endiselt olulistele linnadele Ukraina idaosas Donetski oblastis.

Moskva on nõudnud, et Kiiev loovutaks ülejäänud tööstusliku Donetski oblasti. Ukraina lükkab selle nõudmise tagasi.

Kieli instituut: sõjaline abi Ukrainale kasvas juunis

Tänu Euroopa Liidu uuele rahastusele jõudis sõjaline abi Ukrainale juunis kõrgeimale tasemele pärast USA toetuse lõppemist, kuid pikaajaline toetus on endiselt ebapiisav, näitasid neljapäeval Kieli Instituudi andmed.

Ukrainale eraldati juunis 7,2 miljardi euro väärtuses sõjalist abi, mis on suurim summa alates 2024. aasta aprillis saadud 9,04 miljardist eurost. USA rahastus lõppes 2025. aasta veebruaris, pärast seda, kui presidendiks sai Donald Trump.

Rahastamise kasvu taga oli peamiselt Euroopa Liidu uus Ukraina toetuslaen, mis aitas Euroopa institutsioonidel mais ja juunis eraldada 4,3 miljardit eurot sõjalist abi.

90 miljardi euro suurune EL-i laen loodi Ukraina eelarve- ja kaitsevajaduste toetamiseks aastatel 2026 ja 2027.

“Ukraina toetuslaenu kiire käivitamine saadab Ukrainale positiivse signaali,” ütles Kieli Instituudi Ukraina Toetuse Jälgimissüsteemi (Ukraine Support Tracker) projektijuht Taro Nishikawa.

Lisaks laenutoetusele eraldasid Saksamaa 700 miljonit eurot, Taani 600 miljonit eurot ja Holland 500 miljonit eurot Ukraina sõjaväe toetamiseks.

Kuid pikaajalise rahastamise tase jääb siiski allapoole seda, mida nähti enne, kui president Trumpi otsuste Ukraina toetamise lõpetada.

Enne 2025. aasta veebruari eraldasid doonorid Kiievile sõjaliseks abiks keskmiselt 3,46 miljardit eurot kuus. Pärast seda on see näitaja langenud 2,94 miljardi euroni.

Kuigi USA ei panusta enam otse Ukraina sõjategevuse toetamiss, on nende relvadel endiselt võtmeroll. Euroopa hangib üha enam relvi USA kaitsetööstusettevõtetelt ja saab tarneid olemasolevatest USA sõjaväe varudest, kuid peab need nüüd ise välja ostma.

“Ühendriigid on endiselt selliste süsteemide nagu Patriot peamine tarnija, millele Euroopal on praegu vaid piiratud alternatiive,” ütles Ukraina Toetuse Jälgimissüsteemi juhtivanalüütik Federico Mellace.

“Pikemas perspektiivis on põhiküsimus see, kas Euroopa suudab välja töötada ja toota usaldusväärseid asendajaid USA peamistele kaitsesüsteemidele, et seda sõltuvust järk-järgult vähendada,” lisas ta.

Lubinets: Venemaa on hukanud vähemalt 345 alla andnud Ukraina sõdurit

Vene väed on alates Venemaa täiemahulise sissetungi algusest hukanud vähemalt 345 alla andnud Ukraina sõjaväelast, teatas Ukraina parlamendi inimõiguste volinik Dmõtro Lubinets.

“Alates täiemahulise sissetungi algusest oleme dokumenteerinud vähemalt 345 juhtumit, kus Ukraina sõdureid on pärast allaandmist tapetud või hukatud, mida kinnitavad ka videomaterjalid. See tähendab, et nad panid relvad maha, tulid tõstetud kätega välja, heitsid pikali ja näitasid, et nad ei osale enam vaenutegevuses,” rääkis volinik kolmapäeval uudisteagentuuri Ukrinformi toimetuses korraldatud pressikonverentsil.

“Vene sõdurid otsisid nad läbi ja veendusid, et neil pole relvi. Oleme dokumenteerinud juhtumeid, kus sõduritel kästi kõik riided seljast võtta. Seejärel sunniti neid samamoodi maas lamama ja Vene sõdurid lasid nad seejärel maha,” jätkas Lubinets.

Volinik rõhutas, et alla andnud sõjaväelaste tapmine kujutab endast eraldiseisvat sõjakuritegu.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1310 sõdurit

Ukraina relvajõudude neljapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

– elavjõud umbes 1 462 970 (+1310);

– tankid 12 262 (+3);

– jalaväe lahingumasinad 25 130 (+3);

– suurtükisüsteemid 47 824 (+51);

– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 2023 (+1);

– õhutõrjesüsteemid 1561 (+2);

– lennukid 439 (+0);

– kopterid 354 (+0);

– maapealsed droonisüsteemid 2215 (+12);

– operatiivtaktikalised droonid 457 973 (+1634);

– tiibraketid 5007 (+0);

– laevad/kaatrid 35 (+0);

– allveelaevad 2 (+0);

– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 132 931 (+474);

– eritehnika 4516 (+6);

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.

Allikas:
AFP-BNS, The Kyiv Independent, Reuters, Dialog.ua, LIGA.net, RBK-Ukraina