„Me oleme jälle oma majandust alahinnanud, näitab parandatud statistika,“ kirjutab rahandusminister Jürgen Ligi Facebookis. „2022. on olnud 0,7% majanduskasv, mitte 1,2% langus. 1,9% vahe on väga suur. [—] 2024. oli 0,1% languse asemel 0,1% kasv. [—] 2025. aastal oli tegelikult 1,3% majanduskasv, mis on 0,7% ehk topelt arvatust rohkem,“ toob ta välja.
„2023. oli ainus languse aasta, miinus 2,9%, 0,2% suuremgi kui seni arvatud,“ lisab ta.
Eesti Panga ökonomist Rasmus Kattai sõnul näitavad uued andmed seda, millele laiem andmestik varem ka osutas – majandusel ei ole olnud just head ajad, aga langus siiski ei olnud nii ulatuslik, nagu SKP statistika seda seni näitas. „Igal juhul on hea, et nüüd on statistiline tervikpilt paljude erinevate näitajate vahel muutunud kooskõlalisemaks,“ lisas ta.
Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise teenusejuht Robert Müürsepp sõnas Delfi Ärilehele, et tegu on iga-aastase revisjoniga, mille käigus täpsustatakse viimase nelja aasta hinnanguid. „Põhjusteks on uued andmeallikad ja detailsemad arvestused pakkumise ja kasutamise tabelitest. Nende tabelite koostamise ja balansseerimise käigus täpsustati hinnamõjusid kiire hinnatõusu perioodil,“ selgitas ta.
Selle tulemusel paranesid 2022. aasta näitajad, kui varasem 1,2% majanduslangus asendus 0,7% kasvuga. 2023. ja 2024. aasta korrektsioonid jäid summaarselt tagasihoidlikuks. 2025. aasta majanduskasv korrigeeriti 0,7% pealt 1,3% peale.
„Viimaste aastate puhul täpsustati maksumuudatuste mõju ning selle tulemusel vähenes maksude positiivne mõju SKP-le. Ühtlasi paranesid hinnangud ettevõtluse lisandväärtusele,“ rääkis Müürsepp.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?SaadaKommenteeriLoe kommentaare (50)