Kui Türna andis konkreetsete karupoegade küttimiseks loa, polnud jahimehed nõus seda luba täitma: Järvamaa jahindusklubi tegevjuht Indrek Lilleorg ütles Järva Teatajale, et jahimehed pole karupoegi küttinud ega kavatsegi seda teha.
Miks räägiti kohe nende karude küttimisest, aga mitte näiteks metsa tagasi viimisest? Türna sõnul kaaluvad karud vähemalt 70 kilogrammi ja katsest karule taluõuel silmus kaela saada kujunes ohtlik maadlusmatš. «Teoreetiliselt saab karusid uinutada, aga see eeldab seda, et operatiivselt on võtta ja välja kutsuda inimene, kes omab uinutipüssi kasutamisoskust ja veterinaararst, kes on võimeline selle rohu kokku segama,» selgitas ta ja lisas, et tol hetkel sellist alternatiivi polnud.
Kui taluõuelt oli ühel hetkel läbi käinud palju inimesi, sh päästjaid, kes üritasid karusid kätte saada, kaotasid karupojad selle territooriumi vastu huvi. «Karu jaoks ei olnud see enam nii mugav koht. Oli juba teade, et nad on ilmunud kõrvaltalu hoovile ja otsivad sealt analoogset kohta.» Türna sõnul näitab senine praktika, et hiljemalt paari nädala pärast pöörduvad nad tagasi inimeste keskele.
Kuigi karu on grilli kõrgune, suudab ta Türna sõnul tekitada oma käppade ja teravate küüntega suurt kahju. «Seal on kilemaja ja seal käis talitamas vanem inimene. Vahepeal, kui ta kilemajas oli, ilmusid sinna karupojad,» kirjeldas Türna ja viitas, mis kõik võinuks juhtuda, kui inimene oleks karusid eemale peletades näiteks kukkunud ja karu talle käpaga virutanud.
Ei saa väita, et konkreetsed karud inimest kindlalt ründaks, aga tõenäosus muutub Türna sõnul järjest suuremaks: «Ja siis me peame võtma vastu otsuse. See risk on lihtsalt nii suur.»