Kui Venemaa kuulutab peale septembris toimuvaid riigiduuma valimisi välja mobilisatsiooni, siis suurendaks see survet Ukrainale ning muudaks ka julgeolekuolukorda siinkandis, sõnas kaitseväe diviisi staabiülem kolonel Janno Märk.
Viimasel ajal on rahvusvahelises meedias palju räägitud võimalikust Vene Föderatsiooni mobilisatsioonist, mis peaks juttude järgi toimuma peale nende riigiduuma valimisi septembri keskpaigas.
“Juhul kui Venemaa peaks mobilisatsiooni kasuks otsustama, siis kindlasti sügisesel kasvab surve Ukraina vägedele. Eriti perioodil, kus ka ilmastikuolude tõttu on droonide efektiivsus väiksem,” tõdes Märk.
Ta lisas, et mobilisatsiooniga muutuks ka olukord piirialadel paiknevates üksustes, mis mõjutaks julgeolekut ka siinkandis.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski sõnul võimaldab tugev olukord lahinguväljal pidada läbirääkimisi üsna head positsioonilt, kuid päris nii see ei ole.
“Ukraina tahab teha kõik võimaliku, et lõpetada sõda Venemaaga veel enne talve saabumist, mis küll tänase hinnangu alusel on väga vähetõenäoline,” ütles Märk.
Nädala jooksul jätkas Venemaa kaugmaalöökide andmist Ukraina logistika, põllumajandus-, tööstus-, energeetika- ja transporditaristu pihta. Nädala jooksul tabasid löögid sihtmärke vähemalt 12 Ukraina oblastis.
Nende rünnakute tõttu ei toimu endiselt laevaliiklust Odessa oblasti sadamates ja Ukraina raudtee on sunnitud oma tegevusi ja transiiti ümber korraldama.
Lisaks sellele on Vene rünnakutes kasvanud reaktiivmootoriga droonide osakaal, millega üritatakse kasutada ära Ukraina tõrjerakettide nappust, seda ka ballistiliste rakettide vastu. Seda tehakse nii Venemaal kui ka Põhja-Koreas toodetud moonaga.
Ukraina sõjaväeluure info kohaselt toodab Venemaa neid rakette plaane ületavas tempos ning prioriseerib selliste ründevahendite tootmist, millel on paremad eeldused Ukraina õhukaitsest läbi tungida, selgitas Märk.
Riik on jätkanud ka oma kaugmaa löökidega ja sihtmärkideks on olnud see nädala jooksul kuus naftatöötlemistehast, aga ka naftakeemiatehas Venemaal. Eriliselt tõi Märk esile ka Ukraina rünnakut Novorossijas paiknevale mereväebaasile.
Rünnaku käigus kasutati kombineeritult erinevaid ründevahendeid ning suutis esialgselt on andmetel vigastada kahte fregati ja ühte Bujan M-klassi väikest raketilaeva,” ütles kolonel.
Aluste vigastuste tõsidus vajab veel täpsustamist, kuid rünnak ise on jätkuks tegevusele, millega sunniti Venemaa Musta mere laevastik Krimmist lahkuma.
Ukraina droonivägede juht major Robert Brovdi, keda tuntakse ka tema kutsung Madjari järgi, sõnul on nad suutnud laiendada hävitusala eesliinil ning see aeglustab ka Vene üksuste pealetungi.
“Selline keskmaa süvalahing on Ukraina poole pealt intensiivistunud juba eelmise aasta lõpust ja selle efektiivsus on esimesel poolaastal oluliselt kasvanud. Rünnatakse vahetult rindejoone taga suurusjärgus saja kilomeetrises tsoonis vastase isikkoosseisu kogunemispunkte, varustust, kütust, laskemoona ja erinevat sõjatehnikat enne, kui need lahingusse jõuavad,” sõnas kolonel ning selgitas, et sellega on Ukraina suutnud tasakaalustada ka konventsionaalsete süsteemide ja ka isikkoosseisu defitsiiti.