Ukraina presidendil on raske leida piisavalt mõjukat isikut esindama Kiievit USA president Donald Trumpi administratsiooni juures. Kahe endise Ukraina tippametniku ja nelja parlamendiliikme sõnul hoiduvad potentsiaalsed kandidaadid sõja kriitilisel hetkel sellest kurnavast ülesandest .
Vajadus leida asendaja eelmisele saadikule Olha Stefanišõnale käivitas Ukraina valitsusremondi, mis on siiani pooleli. Stefanišõna vabastati ametist ametlikult 3. augustil seoses peagi avalikuks tulnud omastamiskahtlustusega.
Zelenski tõi seejärel valitsuse ümberkorraldamise plaanid varasemaks, et pakkuda suursaadiku kohta lahkuvale peaministrile Julija Svõrõdenkole, kinnitasid endine Ukraina tippametnik ja ümberkorraldustega kursis olev välispoliitika ekspert. Svõrõdenko aga keeldus, lüües presidendi plaanid sassi.
“Pole saladus, et lootsin Julija Svõrõdenko peale ja pakkusin talle suursaadiku kohta Ameerika Ühendriikides,” sõnas Zelenski juuli lõpus toimunud pressikonverentsil. Ta lisas, et otsib kõrgeima võimaliku kvalifikatsiooniga kandidaati ehk inimest asepeaministri, ministri või peaministri tasemel.
Ka teised potentsiaalsed kandidaadid on jäänud tõrksaks, lükates tagasi ülesande suhelda ettearvamatu USA administratsiooniga.
Ukrainlased, kel oleks suursaadiku ametiks piisavalt kaalu ja oskusi, suhtuvad pakkumisse umbusuga.
“Nad muretsevad, et neil ei võimaldata teha tööd nõuetekohaselt,” ütles Ukraina opositsioonipoliitik ja endine asepeaminister Ivanna Klõmpuš-Tsintsadze. “Kindlasti oleks see nii ilma presidendi soosingu ja usalduseta”
See kitsendab Zelenski valikuid järsult. Klõmpuš-Tsintsadze sõnul peaks see isik tõenäoliselt kuuluma presidendi usaldusaluste kitsasse ringi, ent seal pole kedagi, kes nõuetele päriselt vastaks.
“Väita, et keegi seda tööd ei taha, oleks mõneti liigne lihtsustus,” märkis endine Ukraina diplomaat. “Muidugi leidub neid, kes kohta soovivad, ent pole kedagi, kes selle välja kannaks. Zelenskil on raske ametikohta täita.”
Ukrainlaste silmis on riik hakanud liikuma vales suunas
Washingtoni ametikoha täitmise raskused on osa Zelenski laiemast probleemist.
Presidendi toetusnäitajad on langenud sellest ajast peale, kui ta algatas kuu aega tagasi valitsuse ümberkorraldused, mis pole siiani lõppenud.
Sotsiaaluuringute keskuse Socis küsitluse kohaselt usub üle 55 protsendi ukrainlastest, et riik liigub vales suunas.
Populaarse kaitseministri Mõhhailo Fedorovi tagandamine juulis tõi kaasa tänavaprotestid ja poliitilise tagasilöögi ning mitu võtmepositsiooni on siiani täitmata.
Valitsusremont on tekitanud küsimusi ka selle kohta, kuidas Zelenski oma tippmeeskonda valib ja kui kaugele väljapoole oma usaldusisikute kitsast ringi on ta valmis vaatama.
“Ukrainlastele pole keegi selgitanud, miks valitsust üldse välja vahetada oli vaja,” ütles Lvivist pärit opositsioonisaadik ja telekanali Espreso TV asutaja Mõkõla Knjažõtskõi.
“Svõrõdenko kohta polnud avalikkuses esitatud ühtegi selget etteheidet. Lahkumiskõnes parlamendile aplodeeriti Svõrõdenkole – saadikud tõusid püsti. Miks ta siis ametist vabastati, kui tema tööd peeti nii edukaks ja seda hinnati sedavõrd kõrgelt?” küsis ta.
Keeruline ajastus
Suursaadiku koha vabanemine langeb Kiievi jaoks eriti pingelisele hetkele. Washington on Ukraina sõjapidamisvõime säilitamisel endiselt kesksel kohal ning uuel saadikul tuleb toime tulla Trumpi administratsiooniga, mis on korduvalt muutnud kurssi nii sõjalise abi kui ka sõja lõpetamise viisi ja aja suhtes.
Stefanišõna tunnistas varem sel aastal väljaandele Politico antud intervjuus, et koges selles ametis “diplomaatilist karuselli”.
Kiiev püüab veenda Trumpi andma Ukrainale litsentsi õhutõrjesüsteemide Patriot tootmiseks. Juunis lubas Trump seda teha, kuid juba juuliks oli ta meelt muutnud.
Küsimus muutub üha pakilisemaks, sest Ukrainat ootab ees järjekordne talv Venemaa rünnakutega energia- ja tsiviiltaristule ning riigil on juba praegu raskusi ballistiliste rakettide tõrjumisega.
Zelenski sõnul on liitlaste tarnitud õhutõrjerakettide maht tänavu vähenenud 2025. aastaga võrreldes kahe kolmandiku võrra.
Samal ajal viitavad märgid sellele, et Valge Maja võib peagi proovida rahuläbirääkimisi taaskäivitada. See omakorda nõuab Washingtoni suursaadikut, kellel oleks uste avamiseks piisavalt poliitilist kaalu, volitused kõneleda Zelenski nimel ning oskus tegutseda administratsioonis, mille poliitika võib kiiresti muutuda. Lisaks tuleb teha lobitööd kongressis.
Koha täitmata jätmine kätkeb seega ohte, mis ulatuvad diplomaatilisest protokollist palju kaugemale. Ukraina võib jääda Washingtonis ilma mõjuka tegijata just siis, kui langetatakse otsuseid relvastuse, õhutõrje, logistika ja luureinfo jagamise üle ning seatakse tingimusi võimalikele uutele rahualgatustele.
“On üsna tõenäoline, et Zelenski ei nimeta kedagi ametisse enne USA vahevalimisi,” ütles opositsioonisaadik Jaroslav Jurtšõšõn. “Enne valimiste toimumist on keeruline hinnata, kes sobiks poliitilisele maastikule kõige paremini.”