Näitleja Priit Võigemast on muusikaga seotud olnud maast madalast. Sel teekonnal on olulist rolli mänginud Thea Paluoja, kelle käe all Võigemast Raplas muusikat õppis. “Thea Paluoja juurde sattusin väga juhuslikult. Sõber Vaiko muusikakoolis võttis ühe korra lihtsalt kaasa ja õnneks Thea ei ajanud ära ka,” muigas ta.

Raplas koolis käies hakkas Võigemast ka teatriga tegelema. “See tuli kõrvalproduktina. Meil seal Rapla ühisgümnaasiumis tegutses üks näitering ja ma läksin sinna, sest seal oli üks oluline tütarlaps,” naeris ta.

Koolilaste näiteringi juhendas Krista Olesk, kes Võigemasti sõnul tegi väga tarku otsuseid, sest lasi noortel hullata ega läinud liiga tõsiseks. “Ma siiamaani olen arvamusel, et kooliteatris ei tohi hullamise moment ära kaduda. Nii kui see muutub liiga professionaalseks, siis see on juba midagi muud.”

Ühel hetkel pidi ta muusika ja teatri vahel valiku tegema. Valik langes teatri kasuks. “Ma ei olnud muusikaliselt nii andekas. Mulle meeldib muusika väga, eriti meeldib mulle muusikat kuulata ja ise ka aeg-ajalt natuke teha, aga selle tunneb inimene ikka ise ära, kui kergelt see tuleb. Ma olen ikkagi kõrvalt näinud inimesi, kelle see on veres. Mul see päris nii ei ole,” avas ta. “Ega ma selles näitlemises ka nüüd nii kindel ei ole.”

Muusika oli esimene armastus

Laura Võigemast lõpetas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 27. lennu dramaturgina 2016. aastal. Enne seda õppis ta Tartu Ülikoolis eesti ja soome-ugri keeleteadust, mille lõpetas 2012. aastal. Just kirjasõna peabki Laura Võigemast enda tugevaks küljeks. “See on selles mõttes ka hariduslikult loomupärane.”

Ka möödunud suvel toimunud tantsupittu panustas ta oma sõnaga. Laura Võigemasti käe all valmisid lavastuse vahetekstid ning mitme laulu sõnad. “See oli täiesti hingemattev kogemus vaadata tantsupidu ja näha inimesed tantsivad millegi järgi, millel on sinu sõnad,” tunnistas ta.

Hea tekstitunnetus on Laural veres – tema vanaisa Priit Aimla on oma tekstidega mitmeid generatsioone naerutanud. “Ma vaatan talle ikkagi väga alt üles,” lausus ta. Nagu vanaisagi, armastab ka Laura oma tekstides nalja visata. “Väga tõsiste tekstide peale ma veel mihkel ei olegi. Mulle tundub, et see on veel tulemas.”

Võigemasti esimene suur armastus oli aga muusika. “Ma vist ikkagi enne laulsin, kui tegin muud,” märkis ta. “Aga ma olin alati koorilaulja. Kuni lavakani laulsin koorides lakkamatult ja suure armastusega.”

Lavastamise puhul köidab Laura Võigemasti võimalus inimolemusse süvitsi uurida. “Sa saad kuhugi minna ja torgata nõela mingisuguse omaduse või inimeseks olemise juurika pihta, seal natuke urgitseda ja aru saada, keerutada ja kaevata. See on üks huvitavamaid töid, mida ma suudan ette kujutada,” sõnas ta.

Muusika ja teater tõid kokku

Muusika ja teater mängisid olulist rolli ka Priidu ja Laura tutvumisloos – nad tutvusid esimest korda muusikali “Once” tehes. Lavastaja Taago Tubina käe all valminud lavalugu esietendus Ugala teatris 2019. aasta jaanuaris. “Mis oli kõige kütkestavam selle tüki puhul oli see, et prooviprotsess oli hästi pikk, pikem kui tavaliselt, see oli neli kuud ja kõik tegelased mängisid ise pille,” meenutas Laura.

“Ma polnud sellest muusikalist varem midagi kuulnud, kuigi sellest on film ka, aga see muusika astus minu ellu väga õigel hetkel, mul oli seda hädasti vaja, et saaks pilli mängida, saaks laulda. Mis sa hing veel tahad? See prooviperiood oli tõesti väga pikk. Sa võid hommikul ärgata üles, võtta pilli kätte, hakata mängima ja see ongi see, mida sa pead tegema, muid kohustusi ei ole,” kirjeldas Priit.

Laural ja Priidul on kaks väikest last. Lisaks on Priidul kaks vanemat last eelmisest abielust: 18-aastane tütar Loviise ja 16-aastane poeg Lennart, kes samuti vähemal või rohkemal määral muusikaga tegelevad.

“Loviise on mänginud klaverit, mängib siiamaani. Mitte selleks, et pianistiks hakata, aga on klaverit õppinud ja mängib väga hästi. Lennart ka vahepeal katsetas natuke. Meil on kahe peale kokku kodus kuus või seitse kitarri. Ma olen neid ka sokutanud, eriti Lennartile,” muigas Priit.

Võigemastid usuvad, et pillimäng paitab nii südant kui ka mõistust. “See kindlasti hoiab raha kokku igasuguste teraapiate ja psühholoogide arvelt, kui sa oskad mingisugustki pilli mängida, või kui sul on muusikahuvi, siis kasvõi kuulata head muusikat. Minul on see igal juhul mingisuguse teraapia eest,” sõnas Priit.

Kui Laura tugevus on kirjutamine, siis Priidu tugevus on abikaasa sõnul põhjalikkus. “Nendes kohtades, kus mina ammu lepiks, tema otsib veel edasi. Ja jumal tänatud, sest siis leiabki kullatera,” lausus Laura.

“Mul seda kirjutamise kannatust ei ole. Mul tuleb mingisugune filter vahele ja siis ma hakkan iga sõna kaaluma ja mõtlema, aga Laura on võimeline kirja panema selle mõttevoo ühe jutiga. See on tavaliselt õige,” lisas Priit.

Priidu puhul peab Laura imetlusväärseks tema uudishimu. “Ma ei väsi kunagi inimestest, kellel on uudishimu inimese ja maailma vastu. Ja minu meelest Priidul on see,” sõnas ta. Kuid uudishimu on ka Lauras. “Mulle tundub, et ma ei ole veel ära otsustanud, kelleks ma tahan saada. Tahaks kirjutada, tahaks mängida, tahaks laulda. Vahepeal on see tunne, et kas nüüd oleks juba viisakas otsustada, aga kuni keegi päris keelama ei tule, tahaks veel väga paljusid asju proovida.”