Majanduskasvu kiirenemine on toonud kaasa tööturu olukorra paranemise, märkis Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Statistikaameti uuringu järgi alanes teises kvartalis töötute arv oluliselt. Samas üllatuslik oli hõive langus 6000 inimese võrra, mida teised andmeallikad ei kinnita.
Tööturg näitab elavnemise märke: tööpuudus väheneb ja tööpakkumiste arv kasvab
Majanduse elavnemisele viitab täitmata ametikohtade hulk. Töötukassas oli juulis töökuulutusi koguni 37 protsenti rohkem kui aasta tagasi.
Töötuse määr oli statistikaameti uuringu järgi teises kvartalis 6,6 protsenti. Tööpuudus vähenes märgatavalt nii eelmise kvartali kui eelmise aasta sama ajaga võrreldes. Töötuse määr alaneb Swedbanki prognoosi kohaselt eelmise aasta 7,5 protsendilt sel aastal 6,7 protsendile. Järgmisel aastal väheneb töötuse määr veelgi ja langeb 6,2 protsendile.
Eurostati andmetel oli tööpuudus Eestis juunis Euroopa Liidu keskmisest kõrgem, kuid samas madalam kui meie naaberriikides Soomes ja Rootsis, kus töötuse määr ulatus juunis 9–10 protsendini. Lätis ja Leedus oli töötuse määr ligi 7 protsenti. Eesti tööturg on paindlik ning enamik inimesi leiab tööalase rakenduse ka siis, kui majanduse olukord on olnud pikemat aega kehv.
Registreeritud töötuse määr oli juuli lõpus 5,7 protsenti. Alla kuue protsendi langes see mais ning on püsinud sellel tasemel siiani. Viimati oli registreeritud töötus nii madal enne 2020. aasta viirusekriisist tingitud majanduslanguse algust – 2020. aasta veebruaris.
Kõik tööotsijad ei kvalifitseeru töötukassa toetustele ega registreeri end töötuna, mistõttu on registreeritud töötuse määr üldjuhul madalam kui tegelik töötuse määr.
Töötute oskused ei vasta alati tööturu vajadustele
Töö leidmist takistavad sageli vähesed oskused või kehv tervis. Registreeritud töötutest 56 protsendil puudus erialane haridus või piisav eesti keele oskus ning 19 protsendil oli vähenenud töövõime. See näitab, et töötute hulgas on palju inimesi, kes vajavad töö leidmiseks täiend- või ümberõpet. Ukraina sõjapõgenikud moodustasid registreeritud töötutest vaid viis protsenti.
Hõivatute arv püsis teises kvartalis endiselt kõrgel tasemel. Hõive kasvas palgatöötajate seas, kuid vähenes ettevõtjate hulgas. Kuna ettevõtjaid on ligikaudu kaheksa korda vähem kui palgatöötajaid, on valikuuringu põhjal nende arvu keerulisem täpselt hinnata.
Maksu- ja tolliameti andmetel oli teises kvartalis hõivatud töökohti rohkem kui aasta varem. Kõige enam kasvas hõive ehituses ja tervishoius. Mõlemas valdkonnas valitseb terav tööjõupuudus ning paljud töötajad töötavad sama ajal mitme tööandja juures.