Statistikaameti juhtivanalüütiku Tea Vassiljeva sõnul viitab töötuse vähenemine majandusolukorra paranemisele, kuid hõive kasvuks veel põhjust ei ole. „Suve algusele omane hõive kasv, mida teise kvartali andmetes viimastel aastatel näha on olnud, jäi tänavu pigem tagasihoidlikuks,“ märkis ta.
Töötuid oli teises kvartalis 49 000 ehk 10 200 võrra vähem kui aasta tagasi. Töötuse määr 6,6% oli teise kvartali näitajatest madalaim alates 2023. aastast. „Ka tänavuse esimese kvartaliga võrreldes oli töötuid 3200 inimese võrra vähem ning töötuse määr 0,5 protsendipunkti väiksem. Sellega järgivad töötuse uuringuandmed sarnast langustrendi töötukassa registreeritud töötute näitajatega,“ selgitas juhtivanalüütik.
Piirkondadest paistsid positiivselt silma Tallinnast väljapoole jääv Harjumaa ja Lõuna-Eesti, kus hõive suurenes nii aasta- kui ka kvartalivõrdluses. Tallinnas seevastu vähenes hõivatute arv aastaga 5800 inimese võrra.
Noorte olukord tööturul püsib keerulisem, kuid näitab paranemise märke. 15-24-aastaste töötuse määr oli teises kvartalis 22,4%, aasta varem 25,4%. Samal ajal oli töötavaid noori 3300 võrra rohkem kui mullu ning nende tööhõive määr tõusis 33,8%-le.
Esimese kvartaliga võrreldes tööjõus mitteosalevate ehk majanduslikult mitteaktiivsete inimeste arv küll pisut vähenes, kuid eelmise aasta teise kvartaliga võrreldes oli mitteaktiivseid inimesi 13 100 võrra rohkem. Tööjõus osalemise määr oli teises kvartalis 1,4 protsendipunkti võrra väiksem ehk 73,4%. „Mitteaktiivsuse põhjustest torkab silma tervise tõttu mitteaktiivsete arvu suurenemine,“ täpsustas Vassiljeva.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?Saada