Ukraina tabab Vene sõjatööstuse ja energeetika taristut, kuid on ise kaitsetu Vene ballistiliste rakettide ees. Mõlemad pooled panevad üksteise vastupidavuse proovile soodsamate läbirääkimistingimuste saavutamiseks, ütlevad eksperdid. Nad ei usu samas, et rindel saabuks läbimurre – isegi kui Venemaa viiks läbi mobilisatsiooni pärast sügisesi riigiduuma valimisi.

Hiljuti sai avalikkus teada müügiketis Wildberries, mis müüs varustust Vene sõduritele rindel ja mille Ukraina droonid põlema süütasid. Nüüd on Venemaa vastukaaluks tabanud Ukraina taristut ballistiliste rakettidega, mille vastu ukrainlastel ei jätku tõrjerelvi.

“See on tõsine probleem Ukraina jaoks. Venemaa kindlasti läbi ballistiliste rakettide rünnakute üritab saavutada tugevamat positsiooni läbirääkimisteks,” ütles kaitseväe diviisi staabiülem kolonel Janno Märk.

Tekib küsimus, kas president Zelenski väljakuulutatud 40 päeva kampaania Vene sõjamajanduse murendamiseks on saanud samaväärse vastulöögi.

“Viimane, mis ma näinud olen, oli see, et Zelenski tegi ettepaneku, et tsiviilaluseid enam ei ründa. Aga Lavrov ütles, et ei – nad jätkavad samamoodi,” sõnas kolonel reservis Hannes Toomsalu.

Ilmselt läbirääkimise positsiooni parandamiseks avalikustas Ukraina aasta algusest vabastatud territooriumi pindala. See on suurem, kui Venemaa vallutatud ala. Siin aga pakuvad eri allikad eri numbreid. Rinde ümbrus koosneb suuresti hallist alast.

“Deep State’i andmetel on tegelikkuses võetud Oleksandrivka piirkonnas 260 ruutkilomeetrit tagasi. Zelenski räägib 740 ruutkilomeetrist, mis nüüd on aasta algusega võrreldes muutunud,” rääkis Toomsalu.

Analüütikud viitavad mobilisatsioonile pärast Venemaa Riigiduuma valimisi sügisel. Arvestades kaotusi, nende korvamiseks värvatute arvu vähenemist ja rindel edenemise vaevalisust, mobilisatsiooniks vajadus on. Kuid vaevalt see murrangu kaasa toob.

“Kui me räägime mõnest sajast tuhandest selle aasta teises pooles hüpoteetiliselt, mõnest sajast tuhandest järgmise aasta esimeses pooles, ja vaadates, millised on seni olnud Vene Föderatsiooni kaotused, siis sellega ei ole võimalik väga suurt muutust sellesse sõjategevusse tuua,” ütles Janno Märk.