Narva jõel pandi tööle uus drooniseiresüsteem. Esialgu näeb piirivalve õhusõidukite liikumist umbes kolmandikul jõepiirist, tuleval aastal võetakse kontrolli alla kogu piirijõgi.
Esimesed viis radarimasti kerkisid Narva jõele kevadel. Tänaseks on need seireseadmetega varustatud ja esmakordselt saavad piirivalvurid jälgida droonide liikumist piiril ja piiri lähistel. Radaripildile jäävad isegi piki piiri lendavad Venemaa luurelennukid.
“Need asjad on tööle saanud. Me näeme droone, mitte ainult väikeseid droone, tsiviilotstarbelisi, kuid põhimõtteliselt, kui meie piiri lähedale ilmub ka sõjaväeline droon, siis ka see ilmub radariekraanile. See edasijõudmine on märkimisväärne,” rääkis siseminister Igor Taro.
Veel mõni aasta tagasi rääkisid piirivalvurid, et nad näevad Narva jõel toimuvat umbes 70 protsendi ulatuses. Tulevaks aastaks peaks pimedad lõigud kaduma.
“Meil on tipptasemel radarisüsteemid, mis lisaks klassikalisele õhupildi jälgimisele suudavad nüüd jälgida ka erinevat drooniliiklust. Paremad silmad ja paremad süsteemid annavad meile parema pildi reageerimiseks,” ütles politsei- ja piirivalveameti peadirektori asetäitja Veiko Kommusaar.
Kui praegu saab piirivalve droonide liikumist vaid jälgida, siis järgmiseks sammuks on droonide tõrjumine nii idapiiril kui ka sisemaal.
“Meil on lõpusirgel praegu eksperimentaalpositsiooni hange. Kui see hange läbi saab, siis ehitatakse eksperimentaalpositsioon, kuhu tulevad ka katseliselt erinevad tõrjelahendused ja kui need tõrjelahendused osutuvad edukaks, siis neid saab hakata paigaldama ka mujale üle Eesti, kus need võiksid kasu tuua,” sõnas Taro.
Hetkel on Eesti piirivalvel droonide nägemiseks silmad olemas Narvast kuni Narva-Jõesuuni. Narva jõge kuni Peipsini katvate radarite ehitus veel käib ja need hakkavad tööle tuleval aastal.