Tänavu esimese kuue kuuga sai politsei 1816 teadet telefoni- ja internetikelmustest. Kelmid petsid Eesti elanikelt välja 13,2 miljonit eurot.
PPA kelmuste ennetamise ja lahendamise keskuse juht Jaagup Toompuu rääkis, et petukõnede tegijaid tuleb ajas kogu aeg juurde. Kuigi inimesed võivad olla üldpildis kelmide tegevusest teadlikumad, langevad nad samade skeemide otsa, nagu aasta varem.
Enam kui pooled juhtumid on seotud mitmeastmeliste kõnekelmustega. See tähendab, et ohver saab kõne mõnelt teenusepakkujalt, misjärel suunatakse ta järgmist sammu täitma.
Üks levinud skeem on, et kelm helistab ohvrile ning ütleb, et talle on pakk näiteks Tartu maakohtust. Paki kättesaamiseks on vaja kinnitada toiming. Kelmid ei küsi ohvrilt PIN-koodi, vaid saadavad kinnituskoodi. “Inimene paneb kõne ära ja järgmine kõne tuleb mõni minut hiljem nn panga turvaosakonnast,” selgitas Toompuu.
Edasi uurivad kelmid, kas ohver on oma andmeid kuhugi sisestanud. Kui inimene kinnitab, et on, öeldakse teiselt poolt toru, et käimas on politseioperatsioon. Siis hakkab ohvrit juhendama kelm, kes esineb politseinikuna.
“Legendiga jätkatakse olenevalt sellest, kus inimesel raha on ja kuidas seda liigutada saab,” ütles Toompuu. Võimalusel võtavad kelmid arvuti või telefoni kaugjuhtimisega üle või saadavad sularahale kulleri järele. Lõpuks ongi inimene kaasatud n-ö politseioperatsiooni.
Kelmid kasutavad tuntud nägusid
Teine levinud skeem on investeerimiskelmus. “Internetis on loodud libalehed ja -uudised Eesti tuntud inimeste nägudega, kes räägivad, kuidas investeerivad,” sõnas Toompuu. Nende seas on olnud näiteks Arvo Pärt, Helle-Moonika Helme, Koit Pikaro ja Ott Tänak.
Seejärel saab ohver ise oma andmeid libalehel sisestada. Nendega võtab ühendust investeerimismaakler, kes juhendab, kuidas teha platvormile ülekandeid. Tavaliselt on esimesed summad umbes 250 eurot. Sealt juhendatakse inimest edasi, kust laenu võtta, et rohkem investeerida.
“Investeerimiskelmuste eripära on, et need kestavad päris kaua ja teinekord kuude viisi,” selgitas Toompuu. Need saavad läbi alles siis, kui inimeselt on kogu raha ära võetud või kui ta üritab esimest korda portaalist oma virtuaalset raha kätte saada.
Mõnikord juhtub, et pärast investeerimiskelmuse ohvriks langemist satub inimene veel järgmise etapi ohvriks. “Kui ohver on oma raha ära kaotanud, hakkab ta internetist otsima võimalusi, kuidas see tagasi saada,” ütles Toompuu.
Läbi sponsoreeritud postituse jõuab ohver näiteks advokaadibüroode või nn eetiliste häkkeriteni, kes lubavad raha tagasi tuua. Selleks on vaja uuesti tasusid maksta ja selle käigus taasohvristatakse inimest.
Petturid ei tea ette, palju on võimalik kelleltki raha saada. Kui mõnelt inimestelt saab 40 eurot, siis ettevõtete kaudu võib saada miljoneid eurosid. “Kelmid võtavad ära kõik, mis saada on,” nentis Toompuu.
Kui inimene on langenud pettuse ohvriks, peab ta esimese asjana helistama oma panka ning kaardid ja kontod sulgema. Kui on veel raha alles, tuleb sulgeda ka elektroonilised isikutuvastusvahendid. Alles siis tuleb pöörduda politseisse. “Kindlasti ei tee politsei oma toiminguid WhatsAppi teel videokõnes, nagu kelmid seda teevad,” sõnas Toompuu.