Kaitsevägi võttis sel aastal vastu kordades vähem ajateenijaid ning selle põhjuseks oli n-ö vaheaasta, kus tegevväelased saaks tegeleda täiend- ja väljaõppega. Selline tegevus pole aga veel pihta hakanud.
2026. aasta on Kaitseväe n-ö vaheaasta. Kui varem võeti ajateenistusse umbes 4000 kutsealust, siis järgmisel, 2026. aastal vaid 1200 ning pigem on tegemist noortega, kes soovivad oma elutee ka kaitseväega edaspidi seotuks jätta.
Selle eesmärk on tegevväelastele anda võimalus põhjalikumaks täiend- ja väljaõppeks.
Kaitseväe sõnul on intensiivne täiendväljaõppe-periood aga tegelikult alles algamas, kuna nüüdseks on kõik eelmisel aastal teenistust alustanud ajateenijad reservi arvatud.
“Ümber disainitavate väljaõppekursuste mõttes on hetkel ette valmistatud sõdurite algõppe kursuse muudatused ning instruktorid, kes hakkavad üksustes uuendatud kursusekava ja väljaõppemeetodeid tutvustama. Selle tarbeks on instruktorite väljaõppe tase ühtlustatud ning paika pandud, kuidas edasine õpe toimuma hakkab,” sõnati ERR-ile.
Suures plaanis keskendub kaitsevägi väljaõppes kolmele asjale: sõduri baasoskuste tõhustamine, droonivastane õpe ja laskeväljaõpe.
Baaskoskuste all peetakse silmas seda, et iga sõdur püsiks tinglikult kauem elus ehk et kaitsta isikkoosseisu, relvastust ja varustust avastamise ja vastase relvade mõju eest. Nii drooniõpe kui ka laskeväljaõpe puudutab värsket oskusteavet, mis on Ukraina sõjas toimuva taustal kogu aeg uuenemas.
Kuigi ajateenijate arv on tavalisest üle kolme korra väiksem, siis päris ühtlaselt see ei ole jagunenud. Mõni üksus on lihtsalt oma tegevuseks vajanud sama palju ajateenijaid ja nende jaoks on aasta samasugune nagu iga teine.
Kuna järgmine aasta loodetakse ajateenistusse võtta varasemast rohkem ehk 4700 ajateenijat, siis kuidas loodetakse rohkem inimesi “kätte saada”?
Igal aastal hindab kaitseressurside amet ligi 10 000 noore tervist vanuses 18 kuni 27. Selleks, et 2027. aastaks seatud eesmärki (4100) täita, tegelevad nad intensiivselt just nende noortega, kes ei ole veel teenistusse jõudnud.
“Veel ei ole teada kui suur osa sel aastal ajateenistusse mitteasunud noortest saab ajapikenduse – seda saame hinnata alles pärast koolidesse vastuvõtmise lõppu, kui on selgunud õpinguid jätkavate ja ajapikendust taotlevate noorte hulk. Need noored, kes õppima ei asu ja kellel puudub muu alus ajateenistuse edasilükkamiseks, suuname 2027. aastal teenistusse,” sõnas KRA turundus- ja kommunikatsioonijuht Daisi Želizko-Kask.
Täna nähakse, et ligikaudu 4000 kutsealuse teenistusse kutsumine on realistlik aastani 2040, mil varasem noormeeste madal sündimus hakkab tugevat mõju avaldama.
Vaheaasta pole aga KRA sõnutsi tegevväelaste arvu mõjutanud.