Mistahes loogiline käitumismuster oleks olnud teha ettepanek justnimelt mõnele teisele erakondade kombinatsioonile moodustada samuti koalitsioon ja läbirääkimiste käigus võtta endale parim. Sealjuures olnuks opositsiooni jäämine ka parem kui võidust loobumine ja täielik alistumine.
Mind kui valijat tõesti ei huvita, kes saab palka – ma valisin muutusi. Sealjuures vajadusel ka selliseid muutusi, kus oma ideede eest seistakse vajaduse korral ka ilma palgata, tulevikuperspektiivi silmas pidades kasvõi opositsioonist. Süku teemas satuti ummikusse, sest selliste mõõtmetega hoone ehitamiseks ei jätku nagunii raha. Kohe pidanuks saavutama kasvõi selle, et selle hoone mahtu vähemalt poole võrra vähendada. Küsimus ongi – et kus on lubatud muutus? Üks või kaks muutust?