Eesti iseseisvuse taastamine on olnud suur ime: lisaks vastasseisule Nõukogude impeeriumi vägivallaaparaadiga tuli meil ületada ka omavahelised vastuolud, kuidas jõuda omariikluseni ja milline meie riik olema peaks.
Millest sõltus, et Eesti taasiseseisvus 1991. aasta augustiööl just järjepidevuse, mitte «uue riigi» väljakuulutamise teel? Toompea koridorides vaieldi samal ajal, kui Pihkva dessantväelased olid juba Tallinna jõudnud, selle üle, kes on Eesti kodanik ja millisele riigile üldse iseseisvus kuulutada.
Nende kuumade tundide tagamaadest räägivad toonased võtmetegijad – Eesti Kongressi ja ülemnõukogu esindajad –, avades, kui habras, aga täpne oli kompromiss, mille Ülo Nugise haamrilöök hiljem kinnitas.