Eesti ehitusturul hakkavad kehvemad ajad läbi saama. Arendajad on optimistlikumad ning aastatagusega võrreldes on elamuehitus märgatavalt kasvanud.
Statistikaameti andmed näitavad, et ehitusturg on taas hoogu kogumas, seda eriti just elamuehituses.
Ehituslube anti kolmandas kvartalis 65 protsenti rohkem eelmisel aastal samal ajal, kokku 187 tuhande ruutmeetri ulatuses.
“Mitte-eluruumide ehituslubade arv on jäänud samaks võrreldes eelmise aastaga, aga eluruumide osas on näha positiivseid tendentse, mis tõenäoliselt näitab, et tarbija kindlustunne on paranemas, projekteeritakse ja planeeritakse rohkem,” sõnas Nordecon juhatuse liige Deniss Berman.
SEB panga analüütiku Mihkel Nestori sõnul näitab arendajate aktiivsus seda, et majanduses on piisavalt rohelisi signaale tulnud.
“Ehitusturg on tavaliselt see, mis kõige hiljem järgi jõuab. Kui majandusel hakkab halvemini minema, siis ta veel tükk aega kasvab, sest ei saa veel päriselt kellut nurka visata. Kui hakkab paremini minema, siis võtab aega, et see turg kosuks. Vaadates ka ettevõtjate seas tehtud küsitlusi, siis kõik usuvad, et tänane päev on parem kui eilne oli ja eks see kandub ka nende otsustesse,” lausus Nestor.
Nestori sõnul toetab arendajate optimismi ka üllatavalt kõrge nõudlus, näiteks Tallinnas on tänavu kortereid müüdud 14 protsenti enam kui mullu.
“Kui ma vaatan demograafilist tausta, siis mina arvaks, et nõudlust on rohkem suuremate elupindade järele, sest laulva revolutsiooni põlvkond saab järjest lapsi juurde, mõni kolmandat-neljandat. Neid demograafilises mõttes on kõige rohkem,” ütles Nestor.
Ehitajate vahel on konkurents tugev, hangetele tuleb palju pakkumisi ja see annab tulemust ka hindades. Ehkki ehitushinnad on tõusnud, ei pruugi see alati tähendada, et ostja seda ruutmeetrihinna tõusuna kogeb.
“Ma arvan, et ehitushinnaindeksi tõus päris üks-ühele ei ole klientidele delegeeritav, üks osa ehitushindade tõusust jääb arendajate kanda ka. See otseselt ei ole müügihindadesse teisaldatav. Nagu me teame, siis tegelikult muutus ka käibemaks, mis põhimõtteliselt vähendas arendajate kasumit, mitte ei tõstnud korterite hinda,” ütles Merko Eesti juht Jaan Mäe.
Ehituslube taotleti oluliselt rohkem küll ka büroopindade, ladude ja muude äripindade jaoks, kuid ehitajad näevad siiski seal veel kasvupotentsiaali.
“Ma arvan, kui siin prognoositakse järgmiseks aastaks majandustõusu ja sellega seoses võiks optimism kasvada nii tellijatel kui ka korteriostjatel, siis nii mõnigi logistikakeskus või büroohoone võiks hankesse tulla,” lausus Mäe.
“Näeme sama, et äripindade pooles on veidi rahulikum ja oleneb hästi palju sellest, kuidas arendajad leiavad kliente, kellele neid äripindu ehitada,” sõnas Berman.