«Palav, suvi, igav, Viru hotelli ümbruses, hästi tuuline oli, liiva lendas, ebameeldiv päev oli,» meenutas Terje ja lisas, et kuumad suved talle ei meeldi. Seltskonnaga otsustati minna Punasesse baari. «Seal oli üks mees, tõusis millegipärast püsti ja hüüdis: «Terje Pennie, te olete mu lemmiknäitleja!», tõi mulle rukkililled,» meenutas ta. «Pärast ütles, et ta ei olnud mind veel teatris näinud,» meenutas näitleja naerdes. «Ma ei tea kust, aga ta teadis mu nime. Seda on ta armsasti kirjeldanud, et «tulin mööda Viru tänavat, vaatasin, et rukkililled, pean need ostma ja kellelegi täna kinkima».»
Saatejuhi küsimuse peale, kas sellest piisas, tunnistas ta, et küllap oli midagi enamat ka ikka vaja. «Aga algus oli muljet avaldav,» naeris ta.